/nginx/o/2007/12/11/11830t1hecd9.jpg)
Austraaliast leitud fossiilid lubavad arvata, et 25 miljonit aastat tagasi elanud kängurute eellased ei kasutanud edasiliikumiseks hüppamist.
Teadlased: känguru eellased ei hüpanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paleontoloogide kinnitusel liikusid need loomad edasi neljal jalal, neil olid kihvad ja nad olid suutelised puude otsa ronima, meenutades tänapäeva koeri, vahendab abc.net.au.
Kängurueellaste, ladinakeelse nimetusega nambaroo gillespieae fossiilid leiti Queenslandi osariigist.
«Meie leiud lubavad oletada, et nimetatud loomad olid tänapäeva känguru väga-väga kauged esivanemad. Nimetatud loomad liikusid edasi neljal jalal ja ei hüpanud nagu tänapäeva kängurud. Neil loomadel olid üsna painduvad jäsemed, mis lubasid neil näiteks ka puude otsa ronida nagu teevad seda praegu elavad puukängurud,» lausus kängurufossiile uurinud paleontoloog Ben Kear.
Kear jätkas, et neil esiajaloolistel loomadel olid ka tugevad esikäpad.
«Esiajaloolised kängurud ei meenuta just väga palju tänapäeva känguru. Neil olid kõik jäsemed sarnased, mitte nagu tänapäeva kängurutel, kellel on tagajäsemed tugevamad ja suuremad kui esijäsemed,» selgitas paleontoloog.
Kear jätkas, et kängurueellase fossiilid aitavad teadlastel uurida, kuidas kliimamuutus mõjutas kängurute evolutsiooni miljoni aasta jooksul.
Teadlaste arvates tekkisid tänapäeva kängurute otsesed eellased umbes 10 – 15 miljonit aastat tagasi, kui Austraalias muutus kuivemaks ja ilmusid ka suured rohumaad.