Raadio Elmar hommikuprogrammis Jagas nõuandeid Merivälja Kooli kooliõde Anu-Ell Kruusmann. Miks putuka- ja loomahammustused nõuavad kiiret ja otsustavat käitumist? Kuula ja loe lähemalt.
Suveaeg looduses: kuidas kaitsta end putuka- ja ussihammustuste eest?
23. juuni 2021, 20:46
Anu-Ell Kruusmann märkis hommikuprogrammis, et kõige ohustatumad on putukate hammustuste suhtes allergikud. «Kuid neil on loodetavasti esmaabivahendid juba olemas. Apteekides on täna valikus väga erinevaid ja hästi toimivaid allergiaravimeid,» sõnas ta.
Kooliõde lisas, et puugi hammustusse tuleks suhtuda eriti ettevaatlikult. «Oluline on jälgida seda, et puuk tuleks koheselt nahalt eemaldada - ikka selleks, et haigus kehas kaugele ei leviks. Väga hea on selle tarvis kasutada puugieemalduse pintsette. Nendega saab päris hõlpsasti puugi kätte. Hammustuskoht tuleb kindlasti ka desifintseerida. Karta pole seal midagi ja tasub ise kohe tegutsema asuda - mida kauem see puuk inimese küljes on, seda suurem on võimalus ka haiguse saamiseks,» rääkis ta.
«Võiks mainida ka seda, et hammustatud kohti ei tohiks kratsima asuda, olgu siis hammustajateks sääsed, kihulased või parmud. Kratsimise tagajärjel võib nahk marrastuda ja nii võib ise endale liiga teha,» sõnas ta.
Kruusmann täpsustas, et kui hammustuskoht on suures turses, põletikuline ja punetav, siis peaks organismi hoolsamini jälgima. «Kui oled mesilase või herilase hammustuse saanud kaela või pea piirkonda, on see ohtlikum - osad inimesed on lihtsalt mürgi suhtes tundlikumad. Kui astel on jäänud ihusse, tuleks see kindlasti eemaldada,» lisas ta.
Spetsialist jagas ka nõu, mida võtta ette kui oled hammustada saanud roomaja käest. «Rästik on meie piirkonnas ainus mürgine madu. Hammustuse korral tuleb hammustuse piirkond liikumatuna hoida. Mida rohkem sa liigud, seda rohkem töötab vereringe ning mürk läheb kehas laiali. Rästiku mürgil on omadus lõhkuda punaseid vereliblesid - libled lagunevad, tekib turse ja nahk võib minna punakaks-lillakaks. Võimaluse korral tasub haige kohe esmaabipunkti või haiglasse viia! Jälgige ka seejuures ettevaatusabinõusid. Kui lähete metsa midagi korjama, siis kõrge rohuga tuleks olla äärmiselt ettevaatlik. Tuleb vaadata, kuhu sa oma käe pistad. Kusjuures, maod võivad olla ka puuõõnsustes. Kui saad hammustuse kätte, siis turse tekkimise tõttu tuleks koheselt eemaldada ka kõik sõrmused, käevõrud ja kellad,» sõnas kooliõde.
«Kui lähete vabasse loodusesse, siis tuleks mõelda, milliseid riideid ja jalanõusid te kannate. On kindlam, kui kannate jalas pikki pükse või kummikuid. Vältida tasuks kohti, kus on suurem võimalus rästikuga kokku puutuda...eriti metsades. Rästikud armastavad ka päikest ja vett. Siiski tasub meeles pidada, et rästik niisama ei ründa, ta teeb seda vaid ohu korral. Rästiku mürki ei tohiks ise välja imeda. Samuti, ei tasu ka hammustusele jääd asetada,» sõnas ta.
«Suviste esmaabiasjade hulgas võiksid olla naha antiseptik, sidemed, allergiaravimid ning putukatõrje. Kui lähete väljasõidule, tasub kaasa võtta puhas vesi ning päikesekaitse. Kui on vaja haava puhastada, siis võib julgelt kasutada ka puhast vett ning seepi, ka see töötab kenasti,» sõnas Anu-Ell Kruusmann raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!».