:format(webp)/nginx/o/2021/10/23/14160521t1h7bf1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/09/25/13370393t1h3a0b.jpg)
Suvepealinna randa armastavad lisaks linlastele ka Võrumaa lihaveised, kes seal juba aastaid suvitavad.
PÄRNAKAS KÜSIB ⟩ on see Raeküla rand või laut?
«Raeküla rand või laut?» tõstatas suvepealinlane Facebooki grupis «Märgatud Pärnus» küsimuse.
Sellise küsimuse tekitas Pärnus Raeküla rannas filmitud video, kus merevees jalutasid head ilma nautinud lihaveised.
Postituse alla jäetud kommentaaridest selgub, et vees hullanud loomad kohalikke ei häiri.
«Las nad ka naudivad ja jahutavad!» ütles Kristi.
Ave on temaga nõus: «Äää nagu. Ääää ise käid ka ju vees ..... Mikssiis loomad ei või?»
Veiseid karjatava Silver Visnapuu sõnul ei olnud põhjuseks, miks loomad vees olid, katkine aedik, vaid veetõus. «Vette aedik ei ulatu, küll aga liivale, ja kui meri üle ajab, siis on pool koplit vees. See on üks madal koht, kuhu merevesi väiksemagi tõusu korral jõuab.»
Visnapuu kinnitas, et plaanis on karjamaa piire natuke nihutada, kuna väidetavalt on ühe proua päevitusala tänavu aastast karjamaa piiride sees. «Pole üldse probleemi, täna tõstame selle liivalapi välja,» sõnas karjapidaja.
Küsimusele, kuidas mõjutab veisete karjatamine merevee puhtust, vastas talunik möödunud aastal Pärnu Postimehele järgnevat: “Kui linnatüdruk tuleb ja astub lehmakoogi sisse, mõtleb ta, et küll on kole ja haisev, tegelikult on rohi, mis rannaniitudel muidu laguneks ja kõduneks, veel hullem.”
Elu24-le lisas Visnapuu, et eelmisel kevadel Pärnu Keskkonnaateenistuse läbi viidud uuringust selgus, et suuremaks probleemiks on hoopis inimfekaalid kui loomsed ning veetõusuga maismaalt merre jõutav mustus.
«Las nad tiksuvad, igati etemad tegelased kui meie, me reostame rohkem,» kommenteeris Arthur mainitud postituse alla.
Erika nõustub: «Inimesed reostavad palju rohkem!»
/nginx/o/2020/05/27/13121402t1h0f1d.jpg)
Võrumaal asuva Alakonnu talu loomad suvitavad Pärnu rannaniitudel juba seitsmendat aastat, ent see suvi jääb neile viimaseks, kuna veised kolivad tagasi koju.
250-hektarilisel maalapil suvitab sel aastal 253 lihaveist.
Visnapuule teadaolevalt on linnarahvas rannas elavate loomadega rahul, kuna veised söövad rannaniitu avaramaks ja lastel on neid põnev uudistada.