L, 10.12.2022

Hõbemündid võisid olla osa 1200 aasta tagusest Pariisi päästmise lunarahast

Inna-Katrin Hein
Hõbemündid võisid olla osa 1200 aasta tagusest Pariisi päästmise lunarahast
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Varakeskaegsed hõbemündid. Pilt on illustreeriv
Varakeskaegsed hõbemündid. Pilt on illustreeriv Foto: Kirsty Wigglesworth/Scanpix

Poola kirdeosast leiti suur hulk hõbemünte, mis vermiti 1200 aastat tagasi Karolingide impeeriumi ajal ja võisid olla osa ajaloolisest lunarahast, mida maksti viikingitele, et päästa Pariis nende rünnakutest.

See on esimene kord, kui Poola alalt leiti hunnik Karolingide münte. Varem on Poolast leitud vaid kolm sellist münti, millel on ladinakeelsed sõnad ja keskel rist, teatab livescience.com. 

Karolingide impeeriumi lõi Frangi kuningas Karl Suur (748–814 pKr) ning see hõlmas 8.–9. sajandil suuri alasid tänapäeva Prantsusmaal, Saksamaal, Šveitsis ja Põhja-Itaalias.

Karl Suure kullatud hõbebüst Saksamaa Aacheni katedraalis
Karl Suure kullatud hõbebüst Saksamaa Aacheni katedraalis Foto: akg-images/Scanpix

Poola arheoloogide arvates on nüüd leitud mündid pärit viikingite kaubanduslinnast Trusost, mis asus Läänemerest 100 kilomeetri kaugusel sisemaal. See oli üsna lähedal paigale, kust mündid leiti.

Kui mündid pärinesid Trusost, on võimalik, et need olid osa tohutust lunarahast, mille Karolingide kuningas maksis viikingitele, et nad ei ründaks ja rüüstaks Pariisi.

«Need võivad tõesti olla Pariisi eest makstud hõbemündid, kuid me ei ole veel kindlad. Uurime ja üritame seda kinnitada,» sõnas Varssavi ülikooli arheoloog ja mündiekspert Mateusz Bogucki.

Arheoloogi sõnul tekitavad mündid palju küsimusi. Ta lisas, et kui raha peideti, ei olnud esimest keskaegset Poola kuningriiki veel loodud ja slaavi hõimud kasutasid maksevahendina Araabia hõbedrahme, mida maksid Bagdadi kalifaadi moslemistest orjakaupmehed orjade eest.

Amatöörarheoloogid leidsid esimese peotäie Karolingide ajastu hõbemünte 2020. aasta novembris Biskupieci linna lähedalt.

Neil oli kohaliku omavalitsuse luba piirkonnas vanu esemeid otsida ja nad hoidsid alguses mündileiu saladuses. Lõpuks said leiukoha lähedase Ostróda muuseumi teadurid münte uurida.

2021. aasta märtsiks olid arheoloog Luke Szczepanski ja ta meeskond toonud pinnale 118 münti, millest 117 olid vermitud Frangi keisri Ludwig Vaga valitsusajal (814–840 pKr) ning üks münt oli pärit tema poja Karl II Paljaspea (valitses 843–877 pKr) ajastust.

Prantsusmaa Pariisi rahvusraamatukogus asuv raamatuillustratsioon, millel on kujutatud Frangi keisrit Ludwig Vaga (prantslastel Louis I) troonil, ta valitses 814–840
Prantsusmaa Pariisi rahvusraamatukogus asuv raamatuillustratsioon, millel on kujutatud Frangi keisrit Ludwig Vaga (prantslastel Louis I) troonil, ta valitses 814–840 Foto: akg-images/Scanpix

Ludwig Vaga oli Karl Suure poeg ja Karl II Paljaspea oli pojapoeg.

Karolingide mündid on Poolas haruldased, kuna Karolingide impeerium ei ulatunud Poola aladeni.

Varem leitud kolm Karolingide hõbemünti leiti Truso arheoloogiliste väljakaevamiste paigast. Truso asutasid skandinaavlastest kaupmehed 8. sajandil ning seal kaubeldi merevaigu, karusnahkade ja orjadega.

Arheoloog Mateusz Bogucki sõnul tundub tõenäoline, et Biskupieci lähedalt leitud müntide omanik oli need saanud Trusos kaubeldes, kuid ei saa välistada, et need toodi kuskilt mujalt. Müntidel pole märke, mis näitaksid täpselt, kus ja millal nad vermiti, kuid teadlased saavad nende päritolu kohta rohkem teada, uurides näiteks ladinakeelsetes sõnades olevaid tähti.

Arheoloogid ei tea, miks hõbemündid Biskupieci lähedale peideti või kaotati. Piirkond oli tol ajal tõenäoliselt asustamata, sest arheoloogid pole leidnud ühegi asula jälgi.

On võimalus, et Truso kohalikud maksid raha, et päästa pealinna. Need sai Frangi kuningas Karl II Paljaspea, et hoida ära viikingite rünnakut Pariisile.

Skandinaavia meresõitjaid tegid sageli röövretki Karolingide impeeriumi südamesse tänapäeva Prantsusmaale ja Saksamaa lääneossa.

Munkade allikate andmetel sõitis 845 pKr suur viikingilaev mööda Seine'i Pariisi ja viikingid piirasid linna.

Karl II Paljaspea maksis osa allikate teatel viikingitele 7000 liivrit, mida oli viis tonni hõbe- ja kuldmüntides, et päästa Pariisi nende küüsi langemast.

Bogucki arvates ei saa välistada, et Biskupieci lähedalt leitud mündid on osa lunarahast.

Karl Suur oli 8. sajandi Frangi kuningas, kes vallutas suure osa Lääne-Euroopast. Paavst Leo III kroonis Karl Suure 800. aastal Roomas Frangi ehk Rooma keisriks.

Tema Karolingide impeeriumist sai hiljem Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik.

Karl Suurele järgnes 814 troonil ta poeg Ludwig Vaga, kelle pojad 840 impeeriumi omavahel ära jagasid.

Üks Ludwigi poegadest, Karl II Paljaspea, valitses impeeriumi lääneosa ja sai 875 keisriks.

Müntidel ja maalidel on teda kujutatud juuksepahmakaga, mitte kiilaspeaga. Ajaloolaste sõnul oli mehel palju juukseid ja talle anti hüüdnimi Paljaspea seetõttu, et tal oli vähem maad kui ta vendadel.

Maal Frangi keisrist Karl II Paljaspeast Prantsusmaa Francfort-sur-le-Main'i raekojas
Maal Frangi keisrist Karl II Paljaspeast Prantsusmaa Francfort-sur-le-Main'i raekojas Foto: akg-images/Scanpix
Märksõnad
Tagasi üles