:format(webp)/nginx/o/2021/06/09/13834902t1h772d.jpg)
Raadio Elmar hommikuprogrammis rõõmustas kuulajaid armastatud näitleja Veikko Täär. Rääkisime Põlva Lutsu teatri lõõtsamuusikalist, mis kannab pealkirja «Lõõtsajumal». Täär haaras otse-eetris ka ise lõõtsa kätte ning mängis kauni viisijupi! Kuula ja loe lähemalt.
Lõõtsamuusikali avaetendus toimub 10. juunil, Põlva Lutsu teatris. Publiku ette astub ligikaudu kolmkümmend näitlejat, neist tuntuimad on Marika Korolev, Veikko Täär ja Margo Mitt. Oma suure panuse annab ka Põlva lõõtsaorkester.
«Põlvamaal asuv Lutsu küla on üks paras fenomen, Lõuna-Eesti kaardil kohe kindlasti. See on pisikene külakene, mis asub Põlva külje all. Seal on palju selliseid inimesi, kes tahavad ise teatrit teha. Näen siin sidusust 19. sajandi ärkamisajaga - see oli samuti periood, mil rahvas tegi ise teatritükke ning puhkpilliorkestrit. Põlva Lutsu teatris tehakse nii muusikat kui teatrit. Pealtvaatajaid on neil päris ohtralt, aastate jooksul on tekkinud väga lojaalne vaatajaskond. Mina tegin seal esimest korda kaasa aastal 2016 ja see oli juba siis tõeliselt suur au - toona mängisin James Bondi,» muigas Täär.
Tänavu mängib Täär Lutsu teatri lavastuses Lõõtsajumala sõpra. «Lõõtsajumala positsioonile ma ei kvalifitseeruks, olen pilli käsitlemises väga roheline. Mängin kuulsa lõõtspillimängija Karl Kikase sõpra ja naabrimeest. Põlvamaad nimetatakse täna lõõtspilli pealinnaks ja võin kinnitada, et häid mängijaid on seal tõe poolest palju. Etenduses teeb kaasa ka Lõõtsaklubi orkester, juhendajaks on Heino Tartes. Siinkohal lisan, et Tartes on teinud suurepärase töö pärandi edasikandmisel,» rääkis näitleja.
«Lavastuses kuuleb palju lõõtspilli muusikat ja kes seda armastavad, neil tasub kindlasti kohale tulla. Lisaks räägime lugu, mil moel Eesti tuntuim lõõtspillimängija Karl Kikas siia ilma tuli ja kuidas ta läbi erinevate ühiskonna formatsioonide pillimehena hakkama sai,» täpsustas ta.
Täär õppis «Lõõtsajumala» ettevalmistuste käigus ka ise lõõtspilli mängima. «Selles osas on näitleja elukutse tore - saab omandada väga palju erinevaid oskuseid. Pillimäng on kahtlemata väga hea oskus ja mul on hea meel, et õpingud ette võtsin. Ma küll ei kvalifitseeru veel väga suurele demonstreerimisele, kuid kinnitan, et tegu on erilise instrumendiga. Lõõtsa mängimisel on vaja head kordinatsiooni - sõrmed peavad klahvidel liikuma ja samal ajal tõmbad sa ka lõõtsa kokku või lahti. Mina õpin kõike kõrva järgi. Maestro Kikas on öelnud, et ühe loo õppimiseks läheb mitu aastat...seega, olen alles väga alguses,» mainis ta.
Mees ei pidanud paljuks, et ka raadiokuulajatele oma pillimängu esitleda. «Mängin teile lugu, mis lõõtspilli mängijatele on saanud omamoodi hümniks, pala nimeks siis «Pillimehe leib». Hetkel ma siiski kaasa ei laula. Kõik, kes tulevad «Lõõtsajumalat» vaatama - kuulete kindlasti ka sõnu ning võite isegi kaasa laulda,» sõnas Täär.
«Päris huvitav on see, et lõõtsamängu tükis saan kehastada suurt raadiomeest Felix Moori. Lisaks sellele, suvel mängin kaasa ka Kiidjärve etenduses «Vana klaver» - seal saan olla tele- ja raadioajakirjanik Valdo Pant. Väga paljud näitlejad endale nende kehastamist lubada ei saa, minule on see õnn naeratanud,» rõõmustas näitleja.
Lutsu teatris lavastub juulis ka lastemuusikal «Unemati udujutt», mille lavastajaks on Täär ise. «Tegemist on kogu pere mürgliga! Oleme selle kokku pannud Heiki Vilepi populaarsete unejuttude ainetel. Unetu tüdruku Madli osas mängib Nele-Liis Vaiksoo, ka seal on palju muusikat,» täpsustas ta raadio Elmar hommikuprogrammis.
/nginx/o/2021/06/09/13835182t1h7cd2.jpg)
/nginx/o/2018/10/19/11509823t1hd378.png)