Näitleja Juss Haasma meenutab kohutavat rolleriõnnetust: pikka aega oli uinumisega raskusi
7. juuni 2021, 09:17
Näitleja Juss Haasma meenutas Vikerraadio saates «Käbi ei kuku...» aastatetagust rolleriõnnetust, mis teda pikalt mõjutas.
Haasma sattus rolleriõnnetusse Tais 2017. aastal. Lisaks sellele, et pärast õnnetust tehti talle operatsioon ja pea 50 õmblust, mõjus juhtunu ka vaimsele tervisele.
«Ikkagi üks kolm-neli kuud sisekliima oli siuke, et suudan toime tulla ja asju teha, ei tahtnud jätta midagi pooleli, mis mul tol hetkel projektidest oli,» meenutas Haasma, kuidas ta üritas pärast õnnetust vaimseid raskuseid alla suruda. «Peitsin hästi palju ära trenni ja töödega, aga mulle ei andnud rahu mingid asjad, paljud küsimused.»
«Läks kolm-neli kuud mööda. Üks hetk olin rahunenud ja käisin uuesti kogu selle õhtu läbi. Ja vot siis oli valus moment,» rääkis Juss, kuidas teda valdasid järsku jõuetus, raev ja pettumus. «Siis minu peegelpilt või see, mis ma nägin, see võttis sellise teistsuguse tähenduse.»
«See, mis mul näos on, see on peegliarm,» rääkis 35-aastane Juss. Nimelt löödi kaikaga sõidu ajal talle rolleri peegel näkku. «Mingi kohalik meesterahvas lõi. Ära küsi, miks ta seda tegi.» Selle tagajärjel kaotas roller juhitavuse ja paiskus teelt välja, haiglas tehti Jussile operatsioon ja peaaegu 50 õmblust.
«Mäletan seda, et järsku mul oli kõik must, mitte midagi ei näinud ja siis ma vajutasin esipidurit, maandusin otsapidi vastu asfalti ja järgmised pildid olid juba haiglas,» meenutas näitleja kohutavat õnnetust. «Õnneks üks sõber sõitis minust eespool, kes hakkas kohe minuga tegelema, abi otsima,» meenutas Juss ja lisas, et see juhtus vaiksel ja inimtühjal tänaval.
«Nii palju inetusi hakkas ka juhtuma, haiglas olles näiteks võetakse sul raha ära. Siis hakkadki iseennast süüdistama,» rääkis ta. Jussi sõnul oli tal raske end peeglist vaadata ning leida ka tähendust tööle ja muudele tegemistele. «Väga palju peitsin trenni või alkoholi taha valu.»
Lõpuks sai näitleja aga aru, et keegi peale tema enda ei saa teda aidata. «Keegi ei võta seda valu ära, pead ise korda saama.» Jussi sõnul läks tal aega aasta või kaks ja siis ta sai aru, et õnnetus teda enam ei sega.
«Tagantjärele mõeldes süüdistasin ennast ilmselgelt liiga pikalt. See teekond oli aasta-kaks lahingut ja sõda iseendaga,» rääkis Juss ausalt. Enda sõnul oli tal pikka aega näiteks uinumisega raskusi, kuid üks hetk jättis õnnetus ta vaimselt rahule.
Kuula Jussi ja tema isa Arne meenutusi: