:format(webp)/nginx/o/2021/06/02/13818111t1h00c4.png)
Rahvusvaheline kosmosejaam (International Space Station, ISS) sai pihta kosmoseprügiga, mis kahjustas jaama robotkätt.
USA kosmoseagentuuri NASA teatel näitas see juhtum, et Maa ümber tiirlev kosmoseprügi on suur oht nii ISSile kui satelliitidele, kuigi seekord oli kahju väike, teatab cnn.com.
Koostöös NASAga ISSi robotkäe teinud Kanada kosmoseagentuur CSA teatas, et Canadarm2 soojuskilpi ja poomi tekkinud auk ei mõjuta käe töövõimet. CSA ja NASA jätkavad käe vaatlemist, et näha, kas seda on vaja parandada.
Canadarm2 on mitmest osast koosnev titaanvars, mis abistab transpordikosmoselaevu ISSile dokkida ja teeb jaama välisosas hooldustöid.
:format(webp)/nginx/o/2021/06/02/13818113t1h104b.png)
ISSi robotkäe kahjustus leiti rutiinse kontrolli käigus ja ei ole selge, millal kosmoseprügi robotkätt tabas. Kosmoseprügi oli liiga väike, et selle liikumist oleks saanud jälgida. Samas võib väga kiiresti liikuv kosmoseprügi tekitada palju kahju. Suurt rolli mängib ka see, mis nurga alt kosmoseprügi ISSi tabab.
NASA teatel jälgivad nad umbes 28 300 kosmoseprügi osa, kuid pesapallist väiksemaid osi on võimatu jälgida.
Alates 1957. aastast on Maalt startinud 6 060 raketti ja kosmoselaeva. Maa orbiidile on viidud 11 670 satelliiti, neist 7200 on seni kosmoses ja neist on töökorras 4300.
Kuigi ISS pääses seekord õnnetusest, on oht kosmoseprügiga pihta saada jätkuvalt suur. Möödunud aastal muutis meeskond kolm korda ISSi kurssi, et mitte kosmoseprügiga pihta saada.
ISS ja paljud satelliidid liiguvad Maast 400 kilomeetri kõrgusel. Üks tiir ümber Maa kestab poolteist tundi.
NASA teatel on ISSi keskmine kiirus 7706 meetrit sekundis. Kui sama kiiresti või kiiremini liikuv kosmoseprügi põrkab ISSiga kokku, siis tõenäoliselt saab see kahjustada.
Viis aastat tagasi postitas Euroopa kosmoseagentuuri ESA astronaut Tim Peake sotsiaalmeediasse foto, millel on näha poolesentimeetrist mõlki ISSi aknal. Selle tekitas väga väike kosmoseprügi, kuid ka selline prügi on ohtlik.
:format(webp)/nginx/o/2021/06/02/13818091t1h1a58.jpg)
Kosmoseprügi tekib nii kanderakettide osadest kui tegevuse lõpetanud ja vanarauaks muutunud satelliitidest. Üksteise vastu põrkav kosmoseprügi tekitab prügi juurde.
ESA andmetel on igas suuruses kosmoseprügi: neist 34 000 on suuremad kui kümnesentimeetrised, 90 000 on 1 sentimeetrist kuni 10 sentimeetrini ja 128 miljoni suurus on 1 millimeetrist 1 sentimeetrini.
Vananenud satelliitide kättesaamiseks on leiutatud eri viise, alates lassost ja harpuunist kuni robotkäeni.
Teadlaste sõnul tuleb teha satelliidid kiirguskindlaks ja nad peavad suutma pidurdada. Tulevikus laskuvad sateliidid Maa atmosfääri, kus nad hävitavad end kontrolli all olles.
Alates 23. aprillist on ISSil uus meeskond, kes lendas sinna SpaceXi Crew Dragoni kosmosekapsliga. Missioonil on NASA astronaudid Shane Kimbrough ja Meghan McArthur, Prantsuse ja ESA astronaut Thomas Pesquet ning Jaapani astronaut Akihiko Hoshide.