/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
Valgamaal Tõrvas avati Eesti esimene liivaskulptuuride park, kus liivast vormi on saanud tuntud staarid, nende seas ka bikiinides Saagim ja palja torsoga Koit Toome. Vaata pilte!
GALERII ⟩ Lõbus avapidu: Tõrva liivaskulptuuride pargist leiab bikiini-Saagimi ja topless-Toome
Eile avati Tõrvas Eesti esimene liivaskulptuuride park, kus vaatajad võivad ära tunda Tõrvas sündinud ja kasvanud Magnus Kirdi, kuid samuti glamuuritar Anu Saagimi ja armastatud muusikud Anne Veski, Ivo Linna, Koit Toome, Genka ning mulgikaabuga Elina Nechayeva oma kõmulises Eurovisiooni-kleidis. Olenevalt ilmast on liivaskulptuuride park vaatajatele avatud kuni sügiseni.
:format(webp)/nginx/o/2021/05/31/13813715t1h7ca7.jpg)
«Meie kultuuri- ja sporditegelaste tegevust on koroonapiirangud kõvasti räsinud – otsustasime kuulsused tuua liivaskulptuuridena Tõrva kui ajaloolisesse suvituslinna puhkama. Siinkohal tuleb mainida, et täielikku sarnasust otsida ei maksa, vaid need on lihtsalt kaunid liivakujud,» rääkis idee algataja ja Tõrva vallavanem Maido Ruusmann. Kunstnikud said ainest Magnus Kirdi olümpiale minekust, Ivo Linnast ja Anne Veskist, Koit Toomest seriaali «Rannavalve» päästjavormis ning Anu Saagimist.
:format(webp)/nginx/o/2021/05/31/13813694t1hd098.jpg)
Parki aitasid luua kolm Läti hinnatud liivaskulptuuride skulptorit, kes töötasid taieseid tehes kümme päeva. «Aega võttis ka liivavormide tegemine – hinnanguliselt kulus liiva kõikide skulptuuride peale 200 kanti,» sõnas Tõrva kultuurikorraldaja Indrek Leht. Kunstnikud pidid trotsima tormituuli ja vihma, mistõttu pandi tegemisel skulptuuridele ümber telgid.
Lätis Jelgava linnas on liivaskulptuure samuti võimalik uudistada, kuid Eestis pole sellist liivakujude parki varem tehtud. Eelmisel aastal Tõrva püstitatud liivast Mulgi näkk andis julgust skulptuuride temaatika veelgi suurejoonelisemalt ette võtta, sest osutus nii kohalike kui turistide seas väga populaarseks.
«Euroopas on enamik liivaskulptuuride parke külastajatele tasulised ning loodame, et seda on võimalik teha ka Eestis. Kui kõik õnnestub, siis võiks tulevikus olla liivaskulptuuride kese justnimelt Tõrvas,» sõnas vallavanem Ruusmann.
Enne avamisüritust said nii lapsed kui täiskasvanud kätt proovida liivamandalate loomisel – kuna Abja-Paluoja ühes Mulgimaaga on tänavu soome-ugri kultuuripealinn, siis liivamandalad on pühendatud just sellele teemale. Avamisel oli kohal ka soome-ugri kultuuripealinna sümbollind tsirk koos oma ema Alli Laande, isa Ants Tauli ning Mulgi Kultuuri Instituudi juhataja Ave Grenbergiga, kes tõrvakaid tervitama tulid.
Tänavu tähistab Tõrva 95 aasta möödumist linnaõiguste saamisest ning kuna piirangute tõttu on ära jäänud selle tähistamiseks planeeritud kultuuriüritused, siis tuli idee tähistada linna sünnipäeva liivaskulptuuride pargiga.