ELU 25 ⟩ Jürgen Rooste: Kaja Kallase võtmeisaste telefoniraamat ehk tapjakäärid

Kummaline, kui kärpekäärid lüüakse sisse siis, kui ühiskond on tardumusest ja deprekast natuke liigutama hakkamas, ütleb Jürgen Rooste. Peaministri telefonist tuleks kustutada tema isa ja teiste võtmeisaste numbrid. Miks? Palun: laste huvitegevustoetuste vähendamisest räägitakse siis, kui nad üle kuude huvitegevuse juurde tagasi saavad, pasunakoorid pekstakse laiali, kui neil on lootust esimest korda üle aegade inimeste ette jõuda ja oma tööd teha. 

Kärped tehakse nõrgemate arvelt ja targad vanamehed arutavad, et tasuta kõrgharidus on ikkagi liiane asi. Vaat, see võib ju ebavõrdsust ühiskonnas vähendada, me peame ikkagi tagama, et inimesele, eriti vaesele inimesele antakse kaasa korralik litakas korraliku võla kujul, mida ta siis pool elu orjamisi tänulikult tagasi maksab... noh, veidike nagu USAs, sest meil on ju inimesi raisata küll! Soome keeles on 'raiskamine' vägistamine...

Kõik need on huvitavad ideed, põnevad lausa. Muidugi, kuskilt hõikab mõistuse hääl, et oot, see on eelmise valitsuse tegematajätmistest ja priiskamisest, nemad mängisid ennast muidugi laenurahadega august välja (Aga palun: võtke ette ja tõmmake piinapingile ja näidake ära, kus see raiskamine oli – kindlasti mitte huvihariduses või kultuurivallas laiemalt). Teeme nüüd seda, mis on “õige”! Kui keegi kuskil praegu ainult teaks, mis on õige! Pärast võib vabalt olla, et inflatsioon sööb riikide võlad ära või need kustutatakse jälle mõnes kohutavas krahhis ning meie – tublid ja õilsad, valged ja vaesed – vahime oma Väikse Antsu leivakotipõhja, kus on veidike kahtlast-krõbedat puru...

Hakkaja inimene teeb kultuuri ja sporti korraga kohaliku kännu otsas ega hala, et raha pole, eksole!

See oleks nagu teadlik propagandavanker kellegi kurja ja kavala käes: et oleks suure kella küljes, et kõigepealt ikka lapsed-noored-kultuur, nemad jaksavad alati oodata. Hakkaja inimene teeb kultuuri ja sporti korraga kohaliku kännu otsas ega hala, et raha pole, eksole!

Mis see realistlikult tähendab? Inimestele jääb meelde, et mingi kole “liberaalide” kamp pitsitab meid suht suvaliste meetmetega nendest kohtadest, kus valus on, et ikka ei juleta hammastega minna sinna, kus riik järjepidevalt kodanike raha on raisanud, vaid krõmpsutatakse tegelikult väikeste inimeste ja väikeste summada kallal.

Tulemus – või pigem tagajärg – on see, et üsna kindlalt võib ennustada, et järgmine peaminister (pigem varem kui hiljem) esindab tunduvalt radikaalsemaid poliitilisi jõude ja meeldumusi, ja et inimestel tekibki tunne: nood vähemasti “teevad ära”, vähemasti räägivad, et nad on “lihtsa inimese” poolt, vähemasti ei lase homodel meie maal meie raha eest trallitada ega feministidel oma munasarjadega lehvitada jne.

Mis on väärt inimõigused või kodanikuvabadused, kui inimestele meeldib heaolu, kindlus, võltsmoraalne pläma ning kõva käsi?

Aga see vist oli paratamatu: ma ei mäleta ühtki reformarite algatust ega valitsust, mis oleks meid vabariigina, demokraatiana, Vaba Eestina kuskile paremasse paika suunanud. Nagu oli Ansipi ülbus (ja Ilvese tugi sellele) ämmaemandaks radikaalsete poliitiliste jõudude (taas)sünnile, nõnda on Kallase praeguse valitsuse peataolek ning ringivehklemine, tulevikuvisioonita otsuste tegemine ning pimekurtus ühiskonna tegeliku vaimse seisu osas, vundamendiks tuleviku Eestile, mis võib vabalt astuma hakata Ungari ja Poola rada.

Mis on väärt inimõigused või kodanikuvabadused, kui inimestele meeldib heaolu, kindlus, võltsmoraalne pläma ning kõva käsi? Kui palju on praegu juba Eestis noid (ma mõtlen eestlasi), kes küsivad: mis siis Putini võimul viga on, mis ta valesti teeb? Muidugi, õige mees ju! Kõva mees... Ma kahjuks kuulen-näen noid kahtlaselt palju, ebameeldivalt palju...

Mul on tunne, et peaminister ei tunne inimesi, noh, päriselt elavaid Eesti inimesi. Mul on tunne, et ta telefonis tuleks blokkida ta isa ja teiste reformierakonna “kuldvara” hulka kuuluvate meeste numbrid. Ja et teist valitsust järjest on meil kõige kohutavam valik sattunud just rahandusministri pääle... Et miks need inimesed, miks nende arusaamad, miks nende põhimõtted või täpsemini põhimõttetus?

Mul on tunne, et peaminister ei tunne inimesi, noh, päriselt elavaid Eesti inimesi. Mul on tunne, et ta telefonis tuleks blokkida ta isa ja teiste reformierakonna “kuldvara” hulka kuuluvate meeste numbrid.

Jah, see praeguse hetke kärpepoliitika on sisima kärbumise poliitika: see hetk, kui tekib pisike lootus, et äkki ühiskond avaneb, et paljud saava jälle oma tööd teha, et meil on jälle võimalusi, siis algab kärpimine, piiramine just väikeste inimlike asjade arvelt, ja nende inimeste päält, kelle käest see raha kohe ringlusse tagasi pääseks, s.t majandust tasasegi jõuga pööritaks.

Ekstaole. Tahtlikult või tahtmata on see paras pauk ka praegusele poliitilisele võimule – tõesti, ma väga ei kahjatse, see valitsus on kaugel-kaugel olemast Eesti Vabariigile suunanäitavaks või kestvust loovaks jõuks. Ainult et sääl selja taga on õhus veel tõhusamad tondid, veel võõramad ideoloogiad ja jõngimad võimumõtted. Kas on vaja neile teha selliseid teeneid, kas tõesti on neid patriarhaalseid poisse ja tõredaid tädisid vaja säärase pätivõttega tagasi võimule lähemale upitada?