Mis tunne on elada 21. sajandil, kuid olla samas 19. sajandi inimene? Seda kogeb iga päev PERHi bioanalüütik Roosi Triin Tõnov, kelle elul on kaks väga erinevat poolt. TTÜs keemia eriala lõpetanud naise sõnul on tal teadlasekülg, kuid ka varjatum romantiline pool, mis väljendub 19. sajandi stiili riietes.
«Analüüsin küll igapäevaselt verd, kuid töövälisel ajal kerkib minus esile romantik. Huvi 19. sajandi vastu algas teismelisena, kui lugesin 18.–19. sajandi Inglise kirjaniku Jane Austeni romaane. Sealt edasi oli vaid üks samm 19. sajandi riieteni,» selgitas 27-aastane Roosi Triin.
Naiselikkust armastav bioanalüütik kannab vaid kleite ja seelikuid. Pikki pükse ja ka tänapäeval mugavaks ja trendikaks peetavaid teksaseid ta garderoobis ei ole.
«Kui ma umbes viis aastat tagasi hakkasin riietuma omas stiilis, oli mul avalikkuses ebamugav, kuna inimesed vaatasid järele. Enam nii ei ole, olen jõllitamise ja kommentaaridega harjunud. Mind peetakse imelikuks, kuid ma tahangi olla imelik ja kui olla imelik, siis täielikult,» sõnas 19. sajandi moodi nautiv eestlanna.
:format(webp)/nginx/o/2021/05/21/13793868t1hc539.jpg)
Roosi Triini sõnul eelistab ta looduslikke materjale, mis lasevad kehal hingata, mitte tänapäevaseid plasti ja naftatootmise jääkidest tehtud riideid, mida paljud kannavad ja samal ajal higistavad.
«Inimesed on minult sageli küsinud, kui ma suvel soojaga 19. sajandi kihilist riietust kannan, kas mul palav ei ole. Ei ole, sest linane aluskleit on suurepärane materjal, mis hoiab keha jaheda ja ei lase higil tekkida. Enamik inimesi ei saa sellest aru, sest nad ei ole selliseid riideid kandnud. Nende arvates kaks sajandit tagasi põllul rassinud ning tervislikest kangastest riideid kandnud inimesed nõretasid palava ilmaga higist. See on täiesti vale arusaam, sest nende inimeste riided olid naha- ja kehasõbralikumast materjalist kui on tänapäeval,» selgitas Roosi Triin.
Bioanalüütik õmbleb oma riided ise, saades 19. sajandi lõikeid internetis müüdavatest spetsiaalsetest raamatutest, sealhulgas «Victorian Fashion Patterns» ja «Authentic Victorian Dressmaking Techniques». 19. sajandi riietele lisab ta 1950. aastate ja Prantsuse kuninganna Marie-Antoinette’i stiilis «vürtsi», sest kolm moeajastut annavad kokku kordumatud ja naiselikud rõivad, just sellised, millega ta saab jääda iseendaks.
:format(webp)/nginx/o/2021/05/21/13793874t1h39ce.jpg)
Tema sõnul on Eestis looduslike kangaste valik kesine, kuid seni on ta siiski leidnud endale sobivad materjalid. Mõne erilise rõiva jaoks on ta tellinud kangast Prantsusmaalt, sest Eestis seda lihtsalt ei ole.
«Õmblemine on osa minust, see on looming. Väljendan end nii ja see aitab mul massist erineda. Mul on juba 19. sajandi stiilis rõivaid, kuid on veel palju ideid, mida tahaksin ellu viia. Kui vaadata Youtube’is olevaid videoid, kuidas 19. sajandil naised riietusid, siis koosnes daami üks kostüüm väga mitmest osast. Alustada tuleb aluskleidist ja põlvini pükstest, selle peale tuleb korsett ja veel mitu alusseelikut ning lõpuks pealmine seelik ja jakk. Mul veel sellist komplekti ei ole, kuid unistan selle tegemisest,» teatas naine.
Ta lemmikuks on 19. sajandi alguse ja lõpu mood, vahepealsed trendid on veel natuke hämar ala, kuid ta tahab ka nendega tutvust teha.
Kui 19. sajandil kandsid naised ja vahel ka mehed korsetti, siis Roosi Triin ütleb, et tema seda ei tee. Siiski on ta aluskleidid sellised, mis keha toetavad.
/nginx/o/2021/05/21/13794057t1h6dea.jpg)
«Korsetti on peetud saatanlikuks, kuna arvati, et see surub siseorganid kokku. Nüüdseks on see 19. sajandi meesarstide arvamus ümber lükatud. Pigem oli korsett, mida kanti kuni 1920. aastateni, keha toetav ja aitas selga sirgena hoida. Erinevatel ajastutel olid erinevad korsetid ja neid tõmmati kinni erinevalt. Siis vormiti keha vastavalt ajastu moele, nüüd minnakse opile ja rikutakse oma keha ära. Pigem eelistan korsetti kui ilukirurgi nuga,» võrdles 19. sajandi moodi tundev eestlanna seda tänapäevaga.
Mis puudutab ajastutruid aksessuaare, siis Roosi Triinile meeldivad väga kübarad. Ka neid teeb ta ise, lisades ilmekaid kunstlilli ja linte. Kübaraid kannab ta iga päev, paistku päike või valagu vihma. Talvel on selliste peakatete kandmine natuke probleemne, kuna pakasega kõrvad külmetavad. Siis võib õhema kübara alla panna näiteks rätiku või suruda pähe 1920. aastate pottmütsi – siis on kõrvad soojas.
:format(webp)/nginx/o/2021/05/21/13793876t1h1238.jpg)
«Tänapäeval ei kanta igapäevaelus kübaraid. Olen selle suhtes erand, mina kannan. Jõudsin kübarateni mitte Eestis, vaid Itaalia pealinnas Roomas, kus oma mehega pulmareisil käisin. Läksime juunis ja siis oli juba väga kuum. Ilma kaitsva kübarata ei oleks ma seal suutnud olla. Olen tundliku nahaga, kübar peas ja sall õlgadel ning pikk kleit kaitsesid mind. Pärast seda kogemust olen igapäevaselt kübarakandja,» avaldas naine detaili oma elust.
Kui on retroriided, siis peavad olema ka retrojalatsid.
Roosi Triini sõnul on internetis olemas veebipoed, kust eri ajastute ajaloolisi jalavarje osta saab. Üks neist on americanduschess.com, kust saab tellida jalatseid alates 18. sajandi stiilist kuni 1940. aastate ehk teise maailmasõja stiilini välja. Roosi Triin on ühtedele saabastele silma peale pannud, kuid ei ole neid veel tellinud.
Bioanalüütik on näinud muuseumites 19. sajandi rõivaid ja need on tema arvates väga kvaliteetselt tehtud. 21. sajandil enam nii ei õmmelda ja selliseid riideid ei näe ei filmis ega teatrilavastustes. Roosi Triin teab, et ajastutruud rõivad saab ta vaid ise endale riideid õmmeldes.
«Jälgin filmides ja seriaalides, mille tegevus toimub 19. sajandil, millised rõivad näitlejatel seljas on ja kuidas need on õmmeldud. Väga vähestele näitlejatele on tehtud kostüüm, mis vastab igas detailis ajastule. Linateostel ja saadetel on eelarve, millest tuleb kinni pidada, ja seega ei saa kõike luua nii nagu paar sajandit tagasi. Üle käe tegemine kriibib aga mu silma,» nentis eestlanna.
Roosi Triini sõnul ei tähenda varasema ajastu rõivaste eelistus seda, et ta on vaimult ja arusaamadelt kahe sajandi taguses ajas. Pigem on ta sufražett, sest ka tänapäeval tuleb naistel end kehtestada.
:format(webp)/nginx/o/2021/05/21/13794035t1h4a7f.jpg)
Erinevates riikides on klubisid ja keskusi, mis korraldavad teatud ajastutest huvitatutele kokkusaamisi, seminare ja pidusid. Roosi Triini teada on selliseid palju Suurbritannias ja Prantsusmaal, kuid Eestis 19. sajandi klubi ei ole.
Üks sellistest on Jane Austeni keskus Suurbritannias Bathis, kus igal aastal enne koroonapandeemiat toimus Jane Austeni festival. Eelmisel aastal jäi see ära, kuid sel aastal toimub möödunud ajastu fännide kokkusaamine 10.–19. septembrini.
Selle aasta teemaks on regendiaeg, mis sai nimetuse Suurbritannia ja Iirimaa kuninga George III poja järgi. George III (1738–1820) oli vaimuhaiguse tõttu valitsemisvõimetu ja ta troonipärijast poeg George nimetati 1811. aastal regendiks. Kui George III aastal 1820 suri, sai prints-regendist kuningas George IV (1762–1830).
Inglise keeles on ajastu nimetus Regency ning selle alla mahuvad eri ajaetapid neile omase arhitektuuri, kirjanduse, moe, poliitika ja kultuuriga üldiselt.
Roosi Triin ei ole veel Bathi peole jõudnud, kuid see on ta suur unistus.
«Olen varem Bathis ja Jane Austeni majamuuseumis käinud, kuid 19. sajandi ball on midagi muud. Inimesed on seal pealaest jalatallani vaid selle sajandi rõivastes, nad suhtlevad nagu kaks sajandit tagasi. Ümberriietumine ja -kehastumine võimaldab ajas rännata,» selgitas eestlanna.
:format(webp)/nginx/o/2021/05/21/13793878t1hc094.jpg)
Ta on uurinud 19. sajandi ajaloolist tausta, et tollal elanud nimesi ja moodi paremini mõista. Samuti on ta tutvust teinud roogadega, mida siis söödi.
Youtube’is on näiteks videod «Tasting History with Max Miller», milles saatejuht tutvustab humoorikalt eri ajastute roogasid, kaasa arvatud 19. sajandi omasid.
Natuke ajaloolist konteksti: 19. sajand algas 1. jaanuaril 1801 ja lõppes 31. detsembril 1900.
19. sajandil toimus palju ühiskonnamuutusi. Kaotati orjandus ning toimus esimene ja teine tööstusrevolutsioon, mis viisid massilise linnastumiseni. Tootlikkus, kasum ja jõukus kasvasid.
19. sajand oli teaduslike avastuste ja leiutiste ajastu. Olulised saavutused matemaatika, füüsika, keemia, bioloogia, elektrienergia ja metallurgia valdkonnas panid aluse 20. sajandi tehnoloogilisele arengule. Tööstusrevolutsioon algas Suurbritannias ja levis Mandri-Euroopasse, Põhja-Ameerikasse ja Jaapanisse.
Esimene elektroonika ilmus 19. sajandil, kui 1835. aastal võeti kasutusele elektrirelee. Telegraaf ja morsekood tulid 1837. aastal, esimene telefonikõne tehti 1876. aastal ja esimene toimiv lambipirn leiutati 1878.
Sajand algas Prantsuse väejuhi Napoleoni sõdadega (1803–1815), sajandi keskel oli USA kodusõda (1861–1865) ja orjade vabastamine ning Osmani impeeriumi lagunemine (1830–1880).
19. sajand oli kolonialismi kõrgaeg, sest Euroopa riikidel oli nii Aafrikas, Aasias kui Lähis-Idas palju asumaid.