Igal juhul. Ma jään elu lõpuni endale kindlaks: kõik peaks julgema oma halbadest kogemustest rääkida. Oma tunnete ja ka oma sõnavabaduse eest tuleb seista. Isegi, kui see halb kogemus on kuulsa inimesega. Teiste silmis toreda inimesega. Mida iganes. Ma ei süüdistaks ühtki naisterahvast, kui ta tunneb tagant järgi, et tal oli minuga rääkides, suheldes või deitides ebamugav – tunded on ausad. Aga üks on kindel. See inimene ei saa olla anonüümne süüdistaja, kes oma väidetavaid tõendeid politseiga jagamast keeldub.
Need süüdistustega lahmijad on võhivõõrad inimesed. Kordan veel: teise kohta sellist asja valetada ei tohi. Oma faktiväidetes tuginen ise alati materjalidele, millega läheksin hea meelega kohtusse. Kirjanikuna ütlen, et sõna on tihti relv, mille kasutamise eest tuleb vastutus võtta. Oma sõnade eest peaks igaüks olema valmis vastutama, oma nime ja näoga. Või kasvõi politsei abiga. Päris ohvritel soovitan alati kirjutada seksuaalkuritegude uurimisgruppi, reimo.raivet@politsei.ee.
Investigate Sass Henno, kui kellelgi on kahtlust. Tõsiselt. Ma pole puudutanud kellegi keha viisil, mida ma peaks mehena häbenema. Sõnum on sama, alati:
Kirjaniku ja aktivisti Sass Henno ümber keerlev viimane skandaal sai hoo sisse Twitteris. Seal on mitmed kasutajad väitnud, et neil on ligipääs mehe ebasündsatele internetivestlustele tüdrukutega, kes olid sel ajal 14–16-aastased. Mingeid konkreetseid tõendeid senini avalikkuse ette pole jõudnud.
Samuti hakkasid mõned kasutajad kinni varem avalikustatud intervjuust, kus räägiti, et Henno ja 5miinuse lahku minemise põhjuseks olnud see, et Henno tõi lava taha kontrollimata vanusega neiusid.
Skandaal lõi aga tõeliselt lõkkele siis, kui üks trollimisele keskenduv kasutaja nimetas Hennot «salavägistajaks», mida kirjanik peab konkreetseks valesüüdistuseks. Viimase tõttu on Henno lubanud ka kohtusse minna, nagu kirjutas ka Elu24.