L, 28.01.2023

Toitumisterapeut selgitab: miks me lõunasöögi järel end nii unisena tunneme?

Raadio Elmar
Toitumisterapeut selgitab: miks me lõunasöögi järel end nii unisena tunneme?
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Foto: Shutterstock

Miks peale sööki uni tuleb? Toitumisterapeut Triin Terasmaa selgitas, millest võivad olla söömisjärgsed unisuse sümptomid tingitud. Kas peaksid muutma oma menüüd või on tegemist loomuliku nähtusega? Kuula ja loe ise järele. 

Toitumisterapeut Triin Terasmaa rääkis raadio Elmar hommikuprogrammis, miks meil pärast söömist uni tuleb. «Ilmselt oleme seda kõik tundnud. Peaks siinkohal läbi mõtlema, et kas see väsimus on häiriv sümptom või on tegemist tavalise väikese unisusega. Kui väsimust on vähesel määral, on see täiesti normaalne,» märkis Terasmaa.

«Pärast söömist toimub meie soolestikus biokeemiline protsess ja see võtab energiat. Kui sümptomid on liiga tugevad ja see häirib teie olemist, siis peab uurima algpõhjuseid,» sõnas nõustaja.

Terasmaa soovitas vaadata oma toiduvalikut ning pöörata seejuures tähelepanu, kas me anname oma kehale piisavalt funktsionaalset toitu. «See on siis selline toit, mille abil keha saab funktsioneerida. Organismi päevaseks toimimiseks oleks vaja umbes pool kogust süsivesikuid. Ilmselt mõtled kohe sellele, et süsivesikud pole su kehale ju nii head...kuid siin on oluline vahe. Kui sööme kiireid süsivesikuid, siis need on kõrge glükeemilise koormusega, nende hulka kuuluvad näiteks töödeldud toiduained, valge jahu, lisatud suhkruga toiduained, valge suhkur. Tänu sellistele toitudele läheb veresuhkur kiiresti üles ning langeb kiiresti alla - see omakorda tekitabki väsimust. Me ei saa sellistest söökidest toitaineid, millest energiat toota,» sõnas ta.

«Kui me sööme hommikul saia, krõbuskeid või liiga magusat putru, siis veresuhkur läheb kiiresti alla ning keha on ikkagi toitainete puuduses. See omakorda tekitab teatava uimasuse. See on põhiline teema, mis tuleks üle vaadata. Ehk teisisõnu...jah, ikka see tervislik toitumine,» muigas toitumisterapeut.

Terasmaa soovitas valida menüü, mis koosneb tasakaalustatud söögist. «Kõigepealt, räägime üle, et süsivesikud on ka näiteks köögiviljad, puuviljad, pähklid ning seemned. Selliste süsivesikute glükeemiline koormus on väike. Tasuks valida vähem magusaid toiduaineid, miks mitte ka täisteratooteid - need annavad meile rohkem toitained, sealt vabaneb glükoos aeglasemalt ning meie veresuhkur ei hakka kiiresti üles-alla käima. Teisisõnu, me ei tunne nii tihti ka väsimuse tunnet,» sõnas ta.

«Olen ise suur Hiina meditsiini austaja ning seal öeldakse, et iga täiskasvanu võiks päevas teha ühe kahekümne minuti pikkuse uinaku. Selline lähenemine on väga tervislik. Öösel tuleks aga korralikult magada, ligikaudu kaheksa tundi. Öö ja päeva režiim mõjutab meie päevast erksust. Kui oleme öösiti kaua üleval, siis on üsna loomulik, et päeval tahab uni peale tulla. Ja pole siis midagi imestada kui uni tuleb peale just toidukorra järel - keha on ju mõnusas lõdvestumises ning kõht kenasti täis,» sõnas terapeut.

Terasmaa lisas, et konkreetset päevast magamise keemi pole mõtet teha, lähtuda võiks eelkõige enesetundest. «Peale sööki tahab keha üleval olla, et saaks rahulikult seedida. Ennast plaani järgi magama sundida pole mõtet. Kui lõunapaiku tuleb aga siiski suur uni peale ja on võimalus hetkeks pikali heita, siis loomulikult võib seda teha,» lisas ta.

Märksõnad
Tagasi üles