«Minu meelest kooselu tundub ebastabiilne ning mittefikseeritud. Võin oma kassidega koos elada, aga pere luuakse ikkagi abielus,» usub 19. juunil oma kihlatu Edgar Vennikasega abielluv tõsielustaar Helen Kõpp.
Loe ka abiellujate suurest perest, kus kahepeale on kokku kolm last.
Esimesel suvekuul abieluranda sõudev Kõpp arvab, et kui ollakse kooselus, siis inimesed pole lihtsalt kas oma kaaslases kindlalt või ei ole nende abielu kahjuks lubatud. «Ma tean paare, kes ei saa abielluda, sest on juhuslikult samast soost ning see on kurb. Olen alati pidanud abielu äärmiselt tähtsaks nii energeetiliselt kui ka juriidiliselt. Teadsin noorena alati, et minu jaoks on abielu oluline ning abiellu astun vaid selle kõige sobivamaga,» meenutab ta.
«Ma ei unistanud kunagi otseselt pulmadest ega mõistnud pulmadega kaasnevat eufooriat, kuna pidasin õige inimesega abiellumist tavaliseks. Küll aga oli lapsest saati hoopis minu suur unistus leida endale noorelt õige mees, kellega elu siduda,» ütleb naine.
Ta tunnistab, et on tegelikult vägagi suur unistaja. «Kui hilisteismelisena seda härra õiget veel ei saabunud, tundsin aina tugevamalt, et nagu mingi suur osa mu elust oleks puudu. Kuigi olingi oma härra õiget kohanud, kes abiellus aga teisega ning minule läheneda ei julgenud.