Leis lisas, et Orumets oli oma loomult tagasihoidlik inimene. Ometigi ta loodab, et äsja avaldatud lugu pakuks vanameistrile rõõmu. «Ma arvan, et kui Vello meid pilvepiirilt kuulaks, siis ta oleks selle loo lõpptulemusega rahul. Vello oli üsna tagasihoidlik inimene. Mäletan seika, kui sõitsime koos Tartust Tallinnasse. Arutasime tee peal, et kas võiksime avaldada temast elulooraamatu. Ta ütles kohe, et talle ei paku see teema pinget. Ta teadis palju, kuid eelistas alati diskreetseks jääda. Selline hoiak tegi temast põneva ja salapärase persooni,» märkis Leis.
Uue pala pealkiri võib kuulajale tunduda kahemõtteline, kuid Leisi sõnul on silmas peetud ikkagi konkreetset ideed. «Pealkirjas on tõepoolest justkui kaks mõtet. Esiteks, tule kuhugi äärde...või tule äärde. Pigem on siin mõeldud seda ideed, et tule põleva leegi lähedale. Meil on olnud siin üsna karm aeg. Pisikuid ja viiruseid on mõistlik nüüd tule ääres sikutada ja sakutada. Soovin kõigile kaunist kevadet. Loodetavasti ka ilm läheb paremaks ning saame peagi nautida päikeselist suve,» sõnas Leis.
Muusik kirjeldas, mis ta veel kiirel kevadperioodil käsil on. «Teen stuudios tööd ning olen korrastanud instrumentaariumi. Peagi saab taas esineda, on hea, kui instrumendid on kõik kenasti töökorras. On olemas ka hulk materjali, isegi konkreetse vormiga uusi lugusid, kuid ajanappuse tõttu pole jõudnud neid veel kuulatavaks teha,» mainis ta raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!».