/nginx/o/2018/10/19/11509823t1hd378.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/05/05/13761700t1h3880.jpg)
Ilmselt oled sinagi teatud hetkedel oma silmad taeva poole suunanud ja suure imestusega jälginud õhus liikuvaid linnuparvesid. Võib-olla on jäänud seejuures õhku küsimus - kuidas linnud suudavad nii korrapäraselt üksteise kõrval lennata? Harrastusornitoloog Peep Veedla selgitas raadio Elmar hommikuprogrammis, miks linnud parves omavahel kokku ei põrka.
«Kuldnoka parvedes on ju lausa tuhanded linnud ja see parv moodustab õhus isegi kujundeid. See ei ole inimmõistusele alluv ja peetakse omamoodi imeks. Teadlased on sel teemal päris kaua oma pead murdnud,» tunnistas Veedla.
Harrastusornitoloogi sõnul on parves lendamist seotud lindude tajuga. «On selline versioon, et iga lend järgib enda kõrval kuut kuni seitset lindu. Samas, üks lind ei tea tervest parvest muidugi midagi. Kui aga igaüks neist järgib enda kõrval liikuvaid isendeid, siis selle nähtuse arvelt on parve tekkimine võimalik. Teame ka seda, et linnud on võimelised väga kiiresti reageerima, seda lausa murdosa sekundite jooksul. Mingite valemitega seda nähtust selgitada pole aga võimalik,» märkis ta.
Veedla tõi välja, millised linnud on parvede moodustumises kõige osavamad. «Minu mälupildis on ikkagi kuldnokaparved. Kevadel me neid ei näe, kuid sügisperioodil võib tihti kohata - nende parved on tohutult suured! Kuldnokk on ka meie tänavune aasta lind. Saame siin paralleele tuua kaladega, nemad liiguvad suures parves vees ja suudavad suundi ning käike muuta üsna kiiresti,» sõnas ta.
Mil moel aga suudavad linnud õhus korrektses kolmnurgas lennata? «Linnud on teatud käitumistes küllaltki targad. On teada, et parves juhtlind vahetub...ei ole nii, et üks neist on kõige targem, nad lihtsalt jagavad omavahel raskust. Kui tuua paralleele inimeste ühiskonnaga, siis ka grupis liikuvad suusatajad või jalgratturid vahetavad oma juhtsõitjaid, nii on lihtsalt viisakas,» muigas harrastusornitoloog Peep Veedla raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!».