Toitumisnõustaja Erik Orgu dr Simeonsi dieedist: seda ei saa tervislikuks nimetada

Erik Orgu Foto: Liis Treimann / Postimees

Tänaõhtuses «Kuuuurija» saates oli juttu dr Simeonsi dieedist, mille järgimise tagajärjel on loo peategelasel Karinil tõsised terviseprobleemid. Küsisime, mida arvab sellest dieedist tuntud toitumisnõustaja Erik Orgu.

Dr Simeonsi dieet näeb ette, et inimene võib süüa ühe puuvilja päevas. Kui selleks on õun, siis võib süüa vaid kindlat õunasorti. Mida sa sellest arvad?

See ei ole mõistlik. Õun on päeva lõpuks ikkagi õun. Mõnel õunasordil võib olla näiteks kõrgem või madalam süsivesikute sisaldus ja ka kiudained võivad seal mängida. Aga me räägime jällegi nii väiksetest muudatustest, et suures pildis ei muuda see mitte midagi. Kui keegi tahab õuna süüa, siis mina ütlen muidugi jah, sest see on tegelikult tervislik toiduaine. 

Dr Simeonsi dieedis reklaamitakse, et inimene võib 40 päevaga kaotada 15 kilogrammi. Kas nii kiire kaalulangus on tervislik?

Ilmselgelt on see liiga suur kaalukaotus nii väikse aja jooksul ja tervislikuks seda nimetada ei saa. Tervislik oleks alla võtta keskmiselt kilo nädalas. See varieerub nüüd inimeste puhul. Oleneb, kui suur on inimese lihasmass, mis on ta vanus ja nii edasi. Kuskil pool kilo kuni kilo nädalas on täiesti mõistlik. 

Kas sina soovitaksid seda dieeti teistele?

Ma ei soovita ei seda dieeti ega ka teisi ebamõistlikke lähenemisi toitumisele. Olgu need siis keefiridieedid või siis kasvõi mingisugused kirurgilised protsessid, mida inimestele tehakse. Toitumises ja kaalulangetuse maailmas on ikka vana hea kaloridefitsiit, mis selle tulemuse koju toob.

Dr Simeonsi dieet näeb ette, et inimene sööb päevas 500 kalorit. Kui palju peaks tegelikult inimene päevas energiat tarbima, et ka kaal langeks?

500 kalorit süüa on ilmselgelt vähe, sest puhtalt 65 kilo kaaluva naisterahva lihasmass põletab juba 400 kalorit. Meil on ju teised organid ja protsessid ka kehas, mis vajavad kaloreid. Seega, kui sealt juba peaaegu kõik lihaste peale läheb, siis... Oma toitumiskava kasutajate pealt näen, et see kaloraaž, mis ta keskmiselt olla võiks, on siis alates 1600st. See on kuldne keskmine, oleneb nüüd, kust keegi täpselt tuleb. Nii et 500 kalorit päevas on siis gramm rohkem, kui kolm korda väiksem kaloraaž terve päeva peale. 

Mis juhtub inimese kehaga, kui ta nüüd järsult tarbib vaid 500 kalorit päevas?

Kui ta nüüd kohe, järsku hakkab tegema seda 500 kalori dieeti, siis kohe otseselt ei juhtu midagi, sest me oleme looduse poolt juba niimoodi kokku pandud, et me kohe ära ei sure, aga pikas perspektiivis on see näljutamine.

Näljutamisel on mitmeid tagajärgi. Kindlasti väheneb lihasmass ja sellise asja puhul võib juhtuda see, et inimesel tekib halb psühholoogiline suhe toiduga, sest kui inimene hakkab selliste juhendite järgi toituma, mis on juba eos loomulikult ja looduslikult vale, siis sellest tekivad igasugused psühholoogilised tõrked.

Toitainete defitsiit on kindlasti see, mis võib inimest tabada, sest inimene hakkab koguseliselt kolm-neli, võib-olla mõne inimese puhul isegi viis korda vähem toitu sööma. Kui me räägime inimesest, kes on senini toitunud nii ebatervislikult, siis tal on see toitainete defitsiit juba niigi suur. 500 kalorist ei ole paraku võimalik saada liiga palju toitaineid.

Ka sinult on selle dieedi kohta uuritud. Mida inimesed küsivad?

Küsitakse, kas 500 kalorit päevas süüa on normaalne. Selle peale ma ütlen, et muidugi ei ole, sest nagu ma ka enne mainisin, siis ainuüksi 65 kilogrammi kaaluva naisterahva, miks mitte ka meesterahva, lihasmass põletab ööpäeva jooksul ca 400 kalorit. See on üks toidukord, mis on täiskasvanud inimese puhul terve päeva peale ära jaotatud. 

Küsitakse ka nende graanulite kohta, mis koosnevad kahest koostisosast ja väidetavalt on seal ka kolmas komponent. Meil on siis tselluloos ja ksülitool, mis on mõlemad täiesti looduslikud, ohutud ja tegelikult kasutud ained. Tselluloos on siis see siduv aine ja ksülitool on siis kasesuhkur ehk nulli kaloriga magusaine. 

Need väidetavalt laetakse ühe masinaga. Teaduses on ära tõestatud, et see masin ei ole efektiivne ja ta ei ole ka õnneks ohtlik mitte kuidagi. Ja see metoodika samamoodi ei ole teaduslikku tõestust leidnud. 

Nüüd siis uuritakse ka selle hCG kohta, mida hakkab naise keha sünteesima, kui naine jääb rasedaks. Selle hCG puhul on huvitav asi see, et see laetakse mitte teaduse poolt kinnitatud masinaga, okei, nad laevad selle hCG sinna peale, aga nad ütlevad selgelt välja, et hormooniga seal tegu ei ole, lihtsalt võnkeinfo laetakse sinna peale.

Isegi, kui nad laevad selle mingi trikiga sinna peale, siis ka hCG ei ole viimase kümnendi jooksul leidnud mitte mingisugust teaduslikku kinnitust, et see on kuidagi kaalulangetusel abiks. Dr Simeonsi uurimustöö oli tehtud aastal 1954. Ehk siis me räägime 60 aasta vanusest teadustööst, mida on kümneid ja kümneid kordi uuritud ja leitud, et hCG hormoon ei oma mitte mingisugust kasulikku, õnneks ka mitte ohtlikku efekti kaalulangetusele. 

Minu sõnum inimestele on, et kui te tahate kaalust alla võtta, siis mitte ärge sööge 500 kalorit päevas, vaid sööge 500 kalorit vähem!

Dr Simeonsi dieedi esindajad vastasid ka meie küsimustele. Vastused olid põhjalikud ja pikad, väites, et erilisi kõrvalmõjusid dieedil ei ole, ning need on leitavad Kuuuurija veebis SIIN.