KAJA JA KATK: peaminister Kaja Kallas avaldas viimases kuulehe KesKus numbris loo kirjandusklassiku Camus raamatust «Katk». Selles loos viitab Kaja lisaks klassiku teosele ka kaasaegsele katkule. Meie päevil on võrreldes 1940ndatega, mil «Katk» kirjutati, see eelis, et me olime tegelikult näinud selle tõve arenguid. Kaja Kallas kirjeldab üht oma keskkooliaja lemmikraamatut.
Minu keskkooli viimase klassi lemmikraamat oli Albert Camus «Katk». Ma isegi ei mäleta enam, miks. Ilmselt paelus mind põnevus ja mõnes mõttes müstika, mis katkuga seondub ja see kõik tundus nii kauge ja võimatu. Sinna kõrvale veel keerulistes oludes inimeseks jäämine. Nüüd hakkas Juku-Kalle mulle peale käima, et ma pean kirjutama rubriiki, kus võetakse ette kunagi loetud raamat ja räägitakse nendega seotust. Kuigi mul ei ole harjumust juba loetud raamatuid uuesti lugeda, sest minu arvates on maailmas nii palju huvitavaid teoseid, mida avastada ja aega selleks on alati vähe, ütlesin Juku-Kallele, et olgu, see on «Katk»!
Katkust enne ja nüüd
«Katku» ülelugemise aega ei tulnud ega tulnud, kuid nüüd, kuis meil on käes pandeemia aeg, hakkas mind see raamat siiski ka sisu poolest uuesti huvitama ja võtsingi ükspäev ette. Ja oh, kui erinev see lugemiskogemus lapsepõlve kogemusest oli! Mitte niivõrd emotsioonide tõttu, mis tekkisid siis ja nüüd, kuivõrd äratundmise tõttu, kui suured on selle raamatu sarnasused meie praeguse ajaga ja kui kauge see kõik mulle tundus lapsepõlves.
Räägimegi siis kaasaegsest katkust. Meie päevil on võrreldes 1940ndatega, mil «Katk» kirjutati, see eelis, et me olime tegelikult näinud selle tõve arenguid Aasias ja seetõttu mõnes mõttes teadsime pahandust oodata, samas kui raamatus läks tükk aega mõistmisele, millega on tegu.