:format(webp)/nginx/o/2021/04/20/13737356t1ha6cd.jpg)
Kui 22 aastat tagasi Metsatöll loodi, oli bändi soov rokkmuusika vaiksest seisust välja tuua. «Unistus oli, et tekiks kohti, kus rock-bändid saaksid esineda ja ka raadiotes leiaks raskem muusika endale koha,» meenutab solist Markus Teeäär. «1996. aastal oli heavy pildist täiesti kadunud». Tagasi vaadates ei osanud keegi arvata, et eestikeelse loominguga jõutakse inimeste kõrvu ja südametesse üle kogu maailma.
Bändil jagub kuulajaid üle maailma ja nende endi sõnul on see tänu õnnele ja kontserttuuridele. Viimane on just tähtis pildil püsimiseks ning vahetud kontserdikogemused on olulised fännibaasi hoidmiseks ja kasvatamiseks.
«Välismaal me oleme siiski nišibänd, mitte nii laiatarbekaup. Aga selles oma nišis teatakse meid hästi küll, kindlasti on väga tähtis, millise kirega oma asja teha, eks see kumab läbi ja ületab keelebarjäärid,» lisab bassist Raivo Piirsalu.
Lauri Õunapuu, kes mängib ansamblis mitut pilli, leiab, et edu võti mistahes muusikas on omanäolisus ning seda on eestikeelsel ja -meelsel muusikal küllalt.
Meile on korduvalt öeldud, kui tahate inglise keeles teha, siis ei ole teil mõtet Metsatöll olla.
«Mulle meeldib psühholoogi ja teaduri Jaan Valsineri ütlus, et edukaks saada, pead sa tegema kõike valesti, kui teed kõike õigesti, teed sa nii palju, kui nõutakse,» räägib trummar Tõnis Noevere. «See on ju väga loogiline, sest kui sa teed asju valesti, siis on suurem tõenäosus teha asju konkurentidest paremini.»
Tulihingelisemad fännid on bändi hinnangul Brasiilias. Kui nad kolm aastat tagasi seal tuuril käisid, siis fännid laulsid eesti keeles kaasa ning sinimustvalge lipumeri täitis kontserdiväljaku. «Algul arvasin, et need on kohalikud eestlased, aga ei, nad olid meie laule aastaid kuulanud ja selgeks õppinud,» lisab laulja.
We are survivors. Thank you 70000Tons Of Metal we had a blast cruise. Two amazing shows and one special clinic. We hope...
Posted by Metsatöll on Monday, 5 February 2018
Metsatöllu liikmed meenutavad sooja südamega väliseestlaste vastuvõtte Ulgu-Eestis. «Äge on see, et eestlasi leiab igast maailma otsast, söödetakse ja joodetakse ja kui graafik lubab, siis vahel saab saunatadagi mõnes ootamatus paigas,» lisab bassist.
Heas mõttes hulluste kategooriasse lähevad Metsatöllu logode tätoveeringud, millest neile aeg-ajalt fotosid saadetakse.
«Meenub üks prantsuse tüdruk, kes USA tuuril Hollywoodis meid bussi ees ootas ja tõi meile kõigile roose. Rääkis veel, et käis meid ka Texases vaatamas, oli vist pikk sõit,» arvas Noevere.
Fännid on olnud abiks ka kadunud pilli leidmisel, mis ununes tuuril eelmisesse linna ning mille andunud kuulajad tõid bändile uue kontserdi alguseks ära.
Üldse on fännid kingituste tegemisel helded, eriti ansambli sünnipäeva puhul, mis langeb kokku Eesti pidupäevaga. Meeneid tuleb üle kogu maailma, tihti on need tervituskirjad, joonistused, saunavihad, aga saadetud on ka sepistatud mõõk ning omatehtud vägitoite.
«Sel aastal jäi küll sünnipäevapidu vahele ja kuidagi imelik on kohe olla,» muigab laulja.
«Ameerikas on olnud kombeks, et õlletootjad toovad meile enda valmistatud õlut või mõdu, sellistes vigurpudelites, mis vahel ka 5–6-liitrised. See on selle skeenes vist väga populaarne,» lisab Teeäär.
Brasiiliast São Paulo linnast pärit Beatriz on kindel, et tema on üks suuremaid Metsatöllu fänne. Ta avastas bändi juba 2005. aastal, kui ta surfas eri foorumites ning sattus Metsatöllu peale. «Esimene lugu, mida kuulsin, oli «Hundi loomine» ja sel hetkel ma totaalselt armusin neisse!»
Naise sõnul köitis ta tähelepanu nende ainulaadne kõla, rahvuslikud pillid ja temaatika. Ta möönab, et eestikeelseid laule on lõpuni raske mõista, aga tänapäeva tõlkeprogrammid aitavad üpris hästi sisuni jõuda. «Ma tean, et nende looming põhineb eesti pärimusel, aga see tõesti kõnetab mind.»
Beatriz ei uskunud, et tal on eales võimalik Metsatöllu kontserdile minna. Kuid 2018. aastal see juhtus, kui ansambel esines Brassilia festivalil Odin's Krieger Fest. «Ma tormasin esimeste seas kontserdialale ja ootasin vankumatult oma lemmikbändi lava ees mitu tundi, sest nad esinesid kolmandana.» Kui bänd lavale tuli, vallandusid Beatrizil õnnepisarad.
Muito obrigado Brazil!
Posted by Metsatöll on Sunday, 3 June 2018
Kui festivaliõhtu oli läbi saanud ja esirea fänn hakkas lahkuma, silmas ta väljapääsu juures bändi lauljat ja trummarit. Ta võttis julguse kokku ja läks neid kontserdi eest tänama. «Nad olid nii sõbralikud ja toredad ning tegime koos pildi, mis seda imelist õhtut meenutab!»
USAst Marylandist pärit Victoria Rose sattus kaheksa aastat tagasi nende Põhja-Virginias toimunud kontserdile ning oli otsekohe lummatud bändi energiast. Naise sõnul on Metsatöllu lavaline olek ja laulukirjutamise stiil see, mis teda paelub. Võõras keeles laulutekstid seda ei mõjuta. «Nad on tõesti imeline ja andekas punt, väga hea energiaga ja taolistele inimestele on tulevik helge,» lisas Victoria.
Victoria sai Metsatöllu loomingust inspiratsiooni ja nii tegi ta bändiga ka koostööd. Ta disainis Metsatöllu T-särke ja pusasid, mis on bändi sõnul olnud väga menukas kaup.
Naised nalja ei mõista. Maaema teab. Tuisku ja tormi. Women are tough! Stay...
Posted by Metsatöll on Tuesday, 12 January 2021
Praegu Berliinis elav Victroria töötab modelli ja näitlejana ning teda võib näha lavalaudu jagamas ka Rammsteini ninamehe Till Lindemanniga.
Metsatöllu fännide kurvatuseks jäi pandeemia tõttu ära eelmisel aastal toimuma pidanud Ameerika tuur ning mitmed festivaliesinemised Euroopas.
«Palju tööd ja raha läks vett vedama, aga mis seal ikka,» ütleb Õunapuu, ent on tuleviku suhtes optimistlik: «Plaan on improviseerida vastavalt maailmakorra kõverdumisele. Kirjutada muusikat, virutada see virtuaalsesse lauasahtlisse ja kui üle hakkab ajama, leida võimalus seda avaldada.»
Küll aga saab Metsatöllu volbrikontserti nautida Elu24 muusikaportaalis MUSA 30. aprillil kell 22.00.
/nginx/o/2021/04/21/13739794t1h459b.png)