Raadio Elmar hommikuprogrammis rääkisime haigutamisest. Küsisime terapeut Pille Teearult, miks me haigutame. Tuleb välja, et see tegevus on meie organismile väga kasulik. Loe järele, miks see nii on!
Oled sa mõelnud, miks haigutamine on nii «nakkav»? Meil on sulle vastus!
20. aprill 2021, 17:02
Haigutamine on meie kõigi jaoks üsna tavaline asi, nagu aevastamine või hingamine. Ometigi tuleb kerge muie näole, kui meie läheduses olev inimene meie järel samuti haigutama hakkab. Mis võluvägi selle haigutamisega siis ikkagi kaasas käib? Lähemalt rääkis terapeut Pille Teearu.
«Haigutus on täiesti tahtmatu hingamisliigutus. Kõigepealt hingame avatud suuga väga sügavalt sisse....ja siis tugevalt välja. Haigutamisel on tegelikult täiesti konkreetne füsioloogiline mõte. Nimelt, haigutamine, sest meie aju vajab jahutust. Meie aju kuumeneb üle näiteks liigse töötamise, hapnikupuuduse või väsimuse tõttu. Need on peamised põhjused, miks me hakkame spontaanselt haigutama,» selgitas Teearu.
Terapeut tõi välja ka selle, miks meie kõrval olev inimene meie järel haigutama hakkab. «Nüüd me jõuame haigutamise teise põhjuse juurde! Peale selle, et haigutamine võib olla meie organismi jaoks värskendav, võib see näidata ka meie kaasasündinud empaatiavõimet. Kõik imetajad on võimelised nakkavat haigutamist proovima. Siinkohal väike vihje - proovige haigutamist kodus näiteks oma koerte peal, tõenäoliselt teie koer haigutab teie järel. See on päris naljakas, mina olen seda oma koerte peal küll katsetanud ja see päriselt töötab,» muigas ta.
«Neuroteadlased on teinud kindlaks, et sotsiopaatidel ja autistidel haigutamisvõime puudub. Kahjuks ka vanemas eas inimesed haigutavad vähem ja neile haigutamine ei nakka. Vanusepiiri ma siinkohal välja ei tooks,» lisas terapeut.
Teearu märkis, et haigutamine on tervisele kasulik ja koolis ei tohiks õpetajad seda tahtmatut liigutust keelata. «Haigutamine avab kõik meeled ja toob meid sellisesse võnkesagedusse, mil meie seisund ühtlustub. See on ka põhjus, miks haigutamine nakatub - oleme empaatilised ja ühtlustame oma olekud. Teisisõnu, kui üks on väsinud, siis mina olen ka väsinud. Oleme koos empaatilised ning toredad, inimestel tekib omavahel hea suhtlus ja meie võnkesagedus on sama. Mina leian, et koolis võiks olla haigutamine lubatud, isegi tundi võiks alustada ühise haigutamisega,» sõnas ta.
Terapeut lisas, et hea enesetunde ja korraliku hapnikuhulga saamiseks peaksime hingama teadlikult. «Hingamine on ainuke asi, mida me reaalselt kogu aeg elus vajame. Hingamine annab meile rohkem teadlikkust, lõõgastumist, ilma hingamisega inimene olla ei saa,» mainis Pille Teearu raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!».