Igapäevane terror Eesti kodudes: lapsed istuvad öösiti üleval ja valvavad, et isa ema maha ei lööks

Eesti on perevägivalla juhtumitega Euroopas esirinnas – politsei saab perevägivalla kohta ööpäevas keskmiselt 40 teadet. Samas on teada, et väga paljud vägivallajuhtumid politseini ei jõua. Möödunud aastal kaotas koduvägivalla tõttu elu rekordiliselt 16 inimest. Miks see nii on ja kuidas selle probleemi puhul käituma peaks?

Põhja prefektuuri vanemkorrakaitseametnik Kristel-Liis Kaunismaa sõnul teatatakse kodusest vägivallast enim just pühade ajal. «Ei ole oluline, mida me täpselt pühitseme: on see naistepäev jõulud või jaanipäev. Kui satub niimoodi, et pikalt on vabad päevad, siis me näeme, et  sel ajal teadete arv kasvab. Ollakse pikalt kodus, tarbitakse alkoholi ja emotsioonid tulevad paratamatult esile,» tõdeb ta.

Kuigi vägivalla all võivad kannatada nii mehed kui naised, siis Kaunismaa sõnul näitab statistika, et 80 protsenti vägivallatsejatest moodustavad siiski mehed.

Koduvägivallast annavad kõige sagedamini teada ohvrid ise, neile järgnevad lähedased ning lapsed. «On näiteid, kus lapsed helistavad teisest toast või kapist. Lapsed võivad rääkida oma murest näiteks oma sõpradele, kes räägivad omakorda enda vanematele, ja abi jõuab nendeni seda teed pidi. Või siis räägitakse õpetajatele. See, et laps annab teada, et tähenda alati otseselt, et ta ise helistab, vaid ta lihtsalt annab tema jaoks turvalisele täiskasvanule või sõbrale teada ja siis kuidagi see info jõuab hoopis nii politseini,» selgitab Kaunismaa.

Füüsilise terroriga käib sagedasti kaasas ka vaimne terror, halvustamine, alandamine, kindlad reeglid, millest ei tohi üle astuda, kontrolliv käitumine ning suhtlemise keelamine väljaspool kodu, sealjuures ka väga lähedaste inimestega.

Ligi kolmandik eelmise aasta koduvägivalla juhtumitest puudutasid otseselt lapsi. «Ma tean juhtumeid, kus vägivalla all kannatas terve pere – alates emast kuni kõigi kolme lapseni. Nad kõik kannatasid lakkamatu vaimse ja füüsilise terrori all.» 

Mida teha vägivalda märgates?

• Kui satud ise hätta või kuuled naabrite juurest sõimu, appihüüdeid, näed vägivalla kasutamist, helista hädaabinumbril 112. Ise pole mõistlik tüli lahendama asuda – vägivalletseja võib rünnata ka kõrvalist isikut.

• Kui puutud ohvriga kokku, räägi temaga. Aita tal mõista, et ohver ei ole kunagi vägivallatsemises süüdi.

• Julgusta otsima abi ja pöörduma politseisse, ohvriabisse, naiste tugikeskusesse või arsti poole, et fikseerida füüsilise vägivalla tagajärjed. Ohvriabi ja naiste tugikeskuste kontaktid leiad www.palunabi.ee.

• Esmast kriisinõustamist pakub ööpäevaringselt tasuta ohvriabi kriisitelefon 116 006.

• Naiste tugikeskused ja seksuaalvägivalla kriisiabikeskused on abivajajatele avatud.

• Kui näed hädasolevat last, helista lasteabi numbril 116 111.

• Ära anna hinnanguid, aita leida kontakt ja abi!

Allikas: politsei.ee