Eesti Muusikaauhinnad 2020

Väikese jääaja tekitasid vulkaanipursked?

Maalikunstnik Pieter Brueghel Vanema maal 1565. aastast, millel on näha hollandlasi kanalil uisutamas

FOTO: Wikipedia.org

USA Colorado ülikooli uuringu kohaselt põhjustasid väikese jääaja vulkaanipursete tekitatud jahenemine.

Rahvusvaheline teadlastemeeskond analüüsis Islandilt ja Kanadast pärit taimi ning liustike setteid, teatab Live Science.

Vulkaanipursete seeria enne 14. sajandi algust madaldas temperatuure nii, et jäätumise piir nihkus.
Temperatuur jäi jahedamaks mitmeks sajandiks.

Teadlased ei ole siiani väikese jääaja termini suhtes lõplikult kokkuleppele jõudnud. Paljud uuringud on kinnitanud, et temperatuur langes globaalselt 16. sajandil. On ka neid teadlasi, kelle arvates algas kliima jahenemine mitu sajandit varem.

Globaalselt langes temperatuur vähem kui üks kraad. Sellegi poolest oli see Euroopas kohe tunda, kuna talvisel ajal tekkis jää ka paikadesse, kus seda tavaliselt ei olnud. Näiteks Londonis Thamesi jõele ning Hollandis sealsetele kanalitele.

Colorado ülikooli uurija Gifford Milleri arvates saab väikest jääeaga kindlalt seostada vulkaanipursetega, mis leidsid aset 1250 – 1300. Pursete tagajärjel sattus atmosfääri suures koguses tuhka ja vääveldioksiidi.

Arvatakse, et need osakesed tekitasid jahenemisefekti, peegeldades päikesekiired tagasi kosmosesse.

Kuigi väike jääaeg tekitas Euroopas mitmel pool väga karmi talvi, siis globaalselt oli sellel vähe mõju.

Teadlastemeeskond uuris mitut paika Kanadas  ja Islandil, kus leidub palju erinevatest ajastutest pärit jääd.

Jääpiiri edasi nihkudes selle alla jäänud taimed surid, kuid samas mumifitseerusid jää sisse. Radioaktiivse süsinik-14 mõõtmine aitas kindlaks teha, millal see aset leidis.

Selliselt säilinud taimed annavad informatsiooni ka jääkihi paksuse kohta erinevatel aegadel ning mõnevõrra ka temperatuuride kohta.

Islandil uuriti jää erinevaid kihte, mis pärinevad erinevatest ajastustest. Eriti huvitas teadlasi jääkihi paksus.

Kahe uuringu kokkupanek andis pildi, et esimene jahenemine algas millalgi 1250 – 1300. Teine temperatuuride suur alanemine leidis aset 1430 – 1455.

1256. aastal leidis aste neli suurt vulkaanipurset. Need vulkaanid asusid kuskil troopilistel aladel. Pole teada, milliste vulkaanidega tegemist oli.

15. sajandi jahenemist seostatakse aga Vanuatul aset leidnud Kuwae vulkaani purskega. Vulkaanist välja paisanud osakesed mõjutasid otseselt temperatuurilangust.

Teadlased tegid ka väikese jääaja arvutimudeli, mis näitas et kiire jahenemine tekitas rohkem jääd. Ka oli päikese aktiivsus siis väiksem.

Jääaja kulg oli erinevates paikades erinev. Jahenemine algas põhja pool varem ja lõuna pool hiljem.
Väikese jääaja kõige külmemad perioodid olid 1570–1630 ja 1675–1715.

Erinevatel andmetel kestis väike jääaeg 14. – 17. sajandini, mõnedel andmetel kuni 19. sajandini.

Selle tõestuseks olevat 1816. aasta niinimetatud suveta aasta, mil Põhja-Euroopas ja Põhja-Ameerika idaosas oli juunis ja juulis lumi ja pakane.
 

Tagasi üles