/nginx/o/2012/01/31/935356t1h5839.jpg)
Metsikute hobuste kodustamine oli mõnes mõttes pöördepunktiks inimkonna ajaloos.
Hobused kodustati vähemalt 18 erinevas paigas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hobused andsid näiteks liha, neid said kasutada transpordivahendina nii tavaelus kui sõjaväljal, kirjutab Discovery News.
Kuid siiani on mitmeid vastamata küsimusi, kuidas inimesed hobuste kodustamiseni jõudsid.
Itaalia Perugia ülikooli hiljutine geneetiline uuring andis mõningaid vastuseid. Hobuste puhul uuriti mitokondriaalset DNAd, mis kandub edasi vaid emalt järglastele.
Uuring paljastas, et tänapäeva hobused pärinevad esivanemast, kes elas 130 000 - 160 000 aastat tagasi. Võrdluseks, et esimesed nüüdisinimesed tekkisid alles 200 000 aastat tagasi.
Hobuste kodustamine algas umbes 10 000 aastat tagasi. Kuna hobustel on 18 põhilist geneetilist liini, siis kodustamine võis alguse saada 18 erinevas paigas.
Arvatakse, et hobused kodustati esmalt Aasias ja Euroopas.
«Hobuste kodustamine mõjutas inimühiskonna kultuuri, sotsiaalelu, majandust ning tõuaretust. Inimühiskonnad kodustasid hobuseid erinevatel aegadel ja erinevates paikades. Hobuste kodustamine on hiljem mõjutanud bioloogia ja zooloogiat, veterinaariat, paleontoloogiat, geneetikat ning antropoloogiat,» selgitas Pergugia ülikooli zooloogiateadlane Alessandro Achilli.
Lehmade, lammaste ja kitsede luuleiud näitasid, et nende loomade kodustamine toimus vaid paaris paigas ning ajavahemikul 8000 – 10 000 aastat tagasi. Nende loomade geneetiline varieeruvus on tänapäeval väga väike.
Hobuste DNA aga paljastas hoopis teise pildi. Mitokondriaalse DNA uuring näitas, et hobuste puhul tekkis 18 erinevat gruppi.
Teadlaste arvates mõistsid erinevates paikades elavad inimesed peaaegu samal ajal, millist kasu metsikute hobuste kodustamine anda võib.
«Fakt, et maailma erinevates paikades kodustati hobused samal ajal, näitab nende loomade tähtsust. Hobuste kodustamine mõjutas Aasia steppidest kui Lääne-Euroopani elanud kogukondi. Hobune andis ka liha, mida oli vaja kui rahvaarv kasvama hakkas. Hobune sai hakkama erinevatel maastikel ning võimaldas kiiret transporti,» laususid uurijad.
Uuring paljastas ka selle, et hobused elasid tänapäeva Hispaania ja Portugali aladel üle jääaja, mis oli rohkem kui 13 000 aastat tagasi.
Püreneedest lõunasse jääval alal säilisid ka väikesed inimkogukonnad, kes valgusid kliima soojemaks muutudes Euroopa teistele aladele. Arheoloogilised märgid näitasid, et hobused liikusid koos inimestega.
Varasema teooria kohaselt kodustati hobused esmalt vaid Kesk-Aasia steppides. Sealsete elanike abil jõudsid need hobused teistesse paikadesse, kus nad paaritusid metsikute hobustega ning said järglasi.
Kas hobuste kodustamine leidis aset sellel või varem kirjeldatud viisil, ei ole lõpuni teada.
«Üks asi on kindel. Hobuste kodustamine muutis revolutsiooniliselt inimeste elu, andes võimaluse olla liikuvamad, muutes nii kaubandussuhteid kui sõjapidamist. Hobused andsid tõuke ühiskonna muutusteks,» selgitati.