/nginx/o/2021/04/13/13726018t1h1499.jpg)
Vaimse tervise probleemid muutuvad meie ühiskonnas järjest aktuaalsemaks. Siiski pole seda valdkonda piisavalt palju uuritud, et inimestele veelgi paremat abi pakkuda. Rääkisime TÜ Eesti Geenivaramu teadlase Kelli Lehtoga, kes rääkis vaimse tervise uuringust, mille raames on vastuse andnud juba üle 50 000 osaleja.
Saame kõik anda panuse teadusesse ja tervise valdkonna arendamisse, osaledes Eesti suurimas heaolu ja vaimse tervise uuringus. Ettevõtmist viib läbi Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu. Asutuse kaasprofessor Kelli Lehto rääkis raadio Elmar hommikuprogrammis, miks taolist uuringut täna vaja on.
«Vaimne tervis on täna küllaltki alauuritud valdkond. Samas, me ju ometigi juba teame, et vaimse tervise probleemid on üsna sagedased. Me näeme erinevatest teadusuuringutest seda, et igal teisel inimesel diagnoositakse elu jooksul mõni vaimse tervise probleem. Siin on aga üks oluline murekoht. Vaimse tervise temaatikat pole uuritud näiteks nii palju kui kehalisi haigusi, seega me ei mõista täna nii täpselt, miks need vaimsed tervisehädad tekivad ja kuidas saaks neid paremini ravida,» sõnas Lehto.
Professor lisas, et planeeritava uuringu raames tahavad teadlased liikuda selles suunas, et mõista paremini inimeste vaimse tervise käitumist. «Kusjuures, me ei keskendu uuringu raames vaid vaimsete haiguste diagnoosidele, võtame uuritavat ala palju laiemalt. Ka nimetus ütleb, et see on heaolu ja vaimse tervise uuring,» täpsustas ta.
«Tahame saada terviklikku pilti, millised on vaimse tervise riskitegurid. Teame seda, et tänapäeval on need seotud nii elustiili, stressi, keskkonna või näiteks mõne läbielamisega. Antud hetkel mõjutab väga palju ka ligi aasta otsa kestnud pandeemia, mis on paljudele inimestele mõjunud üsna halvasti. Lisaks nendele faktoritele uurime ka geneetikat, et teada saada geneetilisi ja keskkonnast tulenevaid tegureid, mis võivad vaimse tervise probleeme tekitada,» märkis Lehto.
Lehto tõi näiteid, millistele probleemidele antud uuringu raames rõhku pannakse. «Muuhulgas, vaatleme näiteks keskendumisraskusi, kiiret ärritumist, meeleolu probleeme, muretsemist - kõik on väga tavalised probleemid, millega paljud inimesed on kokku puutunud. Kui need probleemid esinevad, siis ei pruugi tähendada see kohe seda, et nende ilmnemisel peaks inimene arsti juurde pöörduma. Samas, erinevate probleemide kuhjumisel võib hiljem tekkida mõni tõsisem tervisehäda. Seetõttu leiame, et on väga oluline uurida ka igapäevaseid väiksemaid takistusi ja probleemikesi,» selgitas ta.
«Me teame täna vaimse tervise kohta seda, et ei ole ühte või kahte geeni varianti, mis otsustavad ära probleemi tekkimise. Me teame seda, et neid geeni variante on tuhandeid ja igaühel neist on väikene mõju - meil on kõigil mõni neist geeni variantidest tegelikult olemas. See, kas meil mõni vaimse tervise probleem tekib või mitte, sõltub suuresti keskkonnast, kus me elame ja mida me kogeme,» rääkis teadlane.
Lehto avaldas, et heaolu ja vaimse tervise uuringule on hetkeseisuga kutsutud 200 000 inimest. «Kõik inimesed pole küll veel kutset kätte saanud, kuid see juhtub õige pea ja kõik on oodatud küsimustikule vastama. Hetkeseisuga on oma vastused andnud juba 50 000 geenidoonorit. Suur tänu kõigile, kes on uuringule kaasa aidanud. Sel ja järgmisel nädalal saadame välja ka meeldetuletusi. Kes aga pole veel kutset saanud ja tahab samuti osaleda, siis võib minna meie kodulehele ja uurida sealt lisainfot,» sõnas Kelli Lehto.
/nginx/o/2018/10/19/11509823t1hd378.png)