Soomlased tegid saunaskäimise kohta uuringu ja selle tulemused on üllatavad!

Foto: Shutterstock

Raadio Elmar hommikuprogrammmis «Ärka, kaunis maa!» rääkisime seekord saunaskäimisest. Mida arvata vihtlemisest ja jääauku hüppamisest ning kui tihti üldse saunas tasub käia? Näpunäiteid jagas loodusterapeut Mai-Liis Kivistik. 

Pole lihtne leida eestlast, kes pole saunas käinud või siis vähemalt sauna oma silmaga näinud. Juba meie esivanemad on saunakultuuri pidanud kõrgelt au sees ja on teada, et saunaskäimine on hea nii kehale kui ka vaimule. Kui tihti aga tasub saunas üldse käia?

«Meie põhjanaabrid soomlased on teinud uuringu, kuidas inimesele mõjub sage saunaskäimine. Ilmnes see, et kui sa käid saunas rohkem kui neli korda nädalas versus üks kord nädalas, siis südameinfarkti oht vähenes lausa 63%. Väga palju oleneb muidugi, kuidas sa saunas käid. Õiget või valet on väga keeruline määratleda, kuid mina arvan, et korra kuus võiks endale saunaskäigu ikka ette võtta,» rääkis terapeut Mai-Liis Kivistik.

Kivistik soovitas saunaskäikudele lisada teatavat looduslikku momenti. «Näiteks vihtlemisel on kindlasti oma koht. Miks mitte kasutada seejuures erinevaid vihtasid. Kase ja tamme viht on paljudele tuttavad, kuid võiks proovida ka kadaka ja nõgese vihta. Juhin siinkohal tähelepanu, et nõgese viht on suurepärane valik valutavate liigeste korral,» märkis ta.

«Nõgese vihta ei tasu teha nii, et võtad õuest nõgesed ja hakkad kohe vihtlema. Eelnevalt võiks oksad panna viieks minutiks sooja vette, siis külma vette ja alles siis vihtlema asuda. Üleüldse, mina leian, et saunakultuur on mõistlik siduda kasulike taimedega,» rääkis naine.

Kivistik jagas nippe ka sauna kütmise teemadel, lisaks kirjeldas, kuidas meie esivanemad saunas käisid. «Esiteks, sauna peaks kütma alati hea tujuga! Energial on siin väga tähtis koht. Pole mõtet sauna kütta torisedes ja siis hiljem loota, et saad kogu protsessi nautida. Kui me vaatame natuke ajas tagasi, siis saame teada, et ajalooliselt olid saunaskäigud eestlaste üks lemmiktraditsioone. Oli väga levinud, et kogu küla peale oli vaid üks saun, kuhu kohalik rahvas kokku tuli - ühendati jõud, jagati uudiseid ja oldi lihtsalt üksteise seltsis. Kui me vaatame praegu saunaskäimisele peale, siis tunnetame endiselt, et saun on tegevusteraapia vorm, kuhu läheme oma õnnehormoone vabastama, ehk stressist lahti saama. Seega, juba sauna kütmine mõjutab kogu järgneva protsessi edasist kogemust,» rääkis ta.

«Kogu sauna eesmärk on see, et sa higistaksid lahti üleliigse - et toksiinid saaksid kehast väljuda ja naharakud uueneda. Mõnele liigselt kuum saun üleüldse ei sobigi, seda on talle liiga palju. Siis võibki eelistada näiteks infrapuna sauna, see on palju rahulikum alternatiiv. Kõik on hästi individuaalne, kuid igasugune saun on ikkagi kasulik. Ei saa öelda, et üks sauna liik on kasulikum või kahjulikum kui teine. Lõppeesmärk on oma immuunsust tõsta, keha mürkidest vabastada ja endale õnne juurde tekitada,» sõnas terapeut.

Kivistik andis nõu, millises järjekorras võiks sauna rituaale ette võtta. «Seal on kindlasti oma teatav järjekord. Näiteks, vihelda pole mõtet enne, kui nahk pole märjaks saanud. Esimene ring tuleks laval ära käia nii, et sa saad higi lahti. Seejärel võiks ette võtta loputuse ja minna uuele ringile...ja alles siis hakata vihtlema. Tihti hakatakse peale neid protseduure nühkima end erinevate seepide ja dushigeelidega. Samas, meie nahk on higistamisest ja vihtlemisest juba nii õrn, meil pole mõtet seda viimast õrna kihti maha nühkida! Mina soovitan protsessi lõpetada kuuma dushi ja kehakoorimisega,» jagas ta.

Paljud inimesed harrastavad saunatamise ajal viibida vahelduseks ka jahedamas eesruumis. On see organismile hea? «Temperatuuride vaheldumine saunas käimise ajal on organismile pigem kasulik, see tugevdab veresoonkonda ja aitab meie südamel harjuda erinevate temperatuuridega. Lumehange või külma vette hüppamist aga tervise seisukohalt väga ei soovitata. Selline järsk muutus võib südamele hoopis liiga teha. Mõni süda ei kannata seda, et sa kõigepealt ajad saunas üle saja kraadiga enda naha soojaks ja siis hüppad lumme või jääauku...see võib teinekord hoopis kahju teha,» märkis terapeut Mai-Liis Kivistik.