ELU 25 ⟩ Õpetaja Tanel Mazur: Neli päeva tööd nädalas elik kas neljapäevane töönädal või lineaarne nädal?

Narva kooliõpetaja ja Põhjaõue apteeker Tanel Mazur käib välja valemi, kuidas töönädalast lihtsa trikiga puhkust juurde saada. Töötundide vähenemine on niigi olevik. Tulevik võiks olla rohkem puhkust, sest efektiivsus vedeleb maas.

Juba mitmeid aastaid hiilib siin ja seal ringi jutt neljapäevasest töönädalast. Jutt õige. tagumikutunde on palju, puhkepäeva juurdelisamisega võidaks kõik. Aga. Miks mitte praeguses olukorras vaadata aga lineaarse, seitsmepäevase nädala suunas, kus ettemääratud puhkepäevi enam ei olekski? Ja seetõttu oleks puhkepäevade arv suurem?

Väljapääsud töönädalast

Seitsmest päevast koosneva nädala taaka me endalt ilmselt järgmise tuhatkonna aasta jooksul raputada ei suuda. Ja ilmselt ei peagi. Kusagil Tigrise ja Eufrati vahel see idee sündis, ilmselt innustatuna sealsete astronoomide tähelepanekust seitsme planeedi kohta. Juudid kopeerisid selle kiirelt ja sealt polnud juba pikk tee Rooma ja kogu kristlikku maailma.

Töötundide vähenemine nädalas on aga ilmne paratamatus, vähemalt heaoluriikides, kus tehnika lõpuks ometi on hakanud inimeselt tuntavas koguses rutiinseid tegevusi ära võtma.

Töötundide vähenemine nädalas on aga ilmne paratamatus, vähemalt heaoluriikides, kus tehnika lõpuks ometi on hakanud inimeselt tuntavas koguses rutiinseid tegevusi ära võtma. Tore, jääb rohkem aega raamatu lugemiseks ja mõtlemiseks!

Samal ajal meie kooliõpilased mässavad karmilt tunniplaani paistel digitunde teha, ikka mõned videotunnid ja siis ports koduseid ülesandeid. Reedeks on nad kõik, ka õpsid sellest täiega tüdinenud ja lasevad rihma lõdvaks. On ka innovaatilisemaid õpse, kes näiteks oma algklassis teevad iga päev ühe-kaks lühemat videojuhendamist ja sinna vahele pikivad nii kunsti, muusikad kui kehalist. Toimib küll. Aga reedeks on ikka kõrini. Suuremate klasside koormus, mis küünib kuni kaheksa tunnini päevas (kuni neljani pärast lõunat) on hoopis karmim.

Jaotame seitsme päeva peale ja vabapäevi on rohkem

Siit ka idee jagada see kõik seitsme päeva peale laiali. Stopp, ärge haarake kirvest, lugege edasi! Jagada nii, et ikkagi jäävad vabad päevad, aga näiteks kool teeb endale vabadeks teisipäeva ja reede, teinel kool hoopis mingid muud. Ja siis mingil hertel muudab neid päevi. Sest praegu ju ei ole vahet, mis päeval need vabad päevad teha. Jah, see mõte tahab harjumist nii õpetajatelt kui õpilastelt.

Kui nüüd oma kodukontoris istuvad töötajad lahjendada ära võrdselt seitsme päeva peale, andes osadele hoopis muudel päevadel puhkepäevi, saaks firmad olla konkurentsivõimelisemad ja tulemuslikumad

Sealt edasi aga saab seda sama ideed tõugata ka ettevõtlus. Täna on norm, et ära sa kuhugi kontorisse proovi nädalavahetusel helistada või kirjutada, vastust niikuinii ei tule ja kui tuleb, siis ehk esmaspäeva õhtuks. Ettevõtja seisukohast on see ju puhtalt kaotatud müük. Kui nüüd oma kodukontoris istuvad töötajad lahjendada ära võrdselt seitsme päeva peale, andes osadele hoopis muudel päevadel puhkepäevi, saaks firmad olla konkurentsivõimelisemad ja tulemuslikumad.

Eesti ajakirjanduski suudaks siin oma panuse anda, muutes ennast kogu nädalaks uudisvõimeliseks, mitte tootes kahel päeval nädalas vaid „hädavajalikke“ avarii-, toidu- ja tibiuudiseid.

Mida rohkem seda mudelit rakendada kohe praegu, muutuks ka üldine nädalapilt sujuvamaks ja Eesti tuleks piirangutest välja konkuretsieelisega, mida teistel riikidel ei ole. Jah idee on hull, aga mõelda ju võiks?