/nginx/o/2012/01/30/934754t1hc30d.jpg)
Seekordses «Võsareporteris» sai näha, kuidas saade ühe vanaproua õuele õnne tõi.
Proua Malle sai tänu «Võsareporterile» uue elamise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõnealune lugu sai alguse juba 2008. aastal. Probleem oli selles, et vanaproua Malle pidi oma linnale kuuluvas korteris piltlikult öeldes vihmavarjuga ringi käima ja kummiülikonnas magama. Ühtegi ametiasutust justkui tema probleemid aga ei huvitanud. Appi tuligi «Võsareporter».
Proua Malle helistas nüüd «Võsareporterile» ja ütles, et tänu neile on ta saanud uue elamise. Juba eelmisel aastal sai Malle lihtsama elu peale, mis siis, et Lasnamäele.
Malle elas ka enne linnakorteris, mis asus Luise tänaval. See oli kohutavas seisukorras, kuid vanaproual olid oma aed ja marjapõõsad, mida nüüd Lasnamäel loomulikult olla ei saa. Uue eluga harjumine võttis aega.
Uuel korteril olid ka omad vead, mis proua Malle esialgu väga kurvaks tegid ja vana, kuigi kõlbmatut elamist taga nutma panid.
«Aknad olid vanad, vilistasid kõik... Kuid mul sai kõik korda ja aknad pandi jõuludeks uued ette ning täna võin öelda, et olen rahul. Tänan teid, et sain korteri! Ütlen ausalt, et olen praegu õnnelik. Mul ei ole vaja kütta ega seista wc-järjekorras. Siin teen, mis ise tahan,» rõõmustas Malle.