E, 16.05.2022

VIDEO ⟩ Norra vete kummalised suured kerad osutusid...

Inna-Katrin Hein
Norra vete kummalised suured kerad osutusid...
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Sukeldujad Norra vetes koos kalmaari suure munakogumikuga
Sukeldujad Norra vetes koos kalmaari suure munakogumikuga Foto: Kuvatõmmis/Youtube

Mitu aastat tagasi leidsid sukeldujad Norra lääneranniku juurest kummalised kerad, milliseid seal varem ei oldud nähtud. Tegemist oli rohkem kui 1 meetri laiuste nagu želeest keradega, mis hõljusid pinna ja põhja vahel. Orbi keskkohas oli lai tumedam triip, kuid objekt oli üldjoontes poolläbipaistev ja mitte eriti silmatorkav.

Alates 1985. aastast on Norra vetes ja Vahemerel registreeritud ligi 100 sellise želeeorbi nägemist, kuid seni ei suudetud teha kindlaks, mis need on, kirjutab livescience.com.

Kuid tänu teaduskampaaniale ja tänapäevasele DNA-analüüsile tehti kummalised vees hõljuvad objektid kindlaks. Tegemist on tavalise kalmaari Illex coindetii munakottidega.

Uuring avaldati 30. märtsil ajakirjas Scientific Reports ja selle kohaselt on igas keras sadu tuhandeid kalmaari mune ja embrüoid, millel on ümber aeglaselt lagunev limakest.

Tähelepanuväärne on see, et kuigi teadlased teavad kalmaari Illex coindetii juba rohkem kui 180 aastat ning on neid nii Vahemerel kui Atlandi ookeani mõlemal rannikul jälginud, oli nüüd esimene kord, mil nad tegid looduskeskkonnas kindlaks, et želeelised objektid on kalmaari munakotid.

«Nägime orbe uurides, mis nende sees on ja kuidas on kalmaari embrüod neljal erineval etapil arenenud. Kera muutus embrüode arenemise ajal tugevast ja läbipaistvast purunevaks ja läbipaistmatuks,» selgitas uuringu juht, merezooloogiaorganisatsiooni Sea Snack Norway juht Halldis Ringvold.

Sukeldujad Norra vetes koos kalmaari suure munakotiga
Sukeldujad Norra vetes koos kalmaari suure munakotiga Foto: Kuvatõmmis/Youtube

Ta lisas, et Illex coindetii kuulub lendkalmaarlaste (Ommastrephidae) sugukonda. Selle liigi emased toodavad suuri munamasse, mis koosnevad munadest ja embrüotest, mida ümbritseb emaste kehalima. Lima kaitseb embrüoid veekiskjate eest ja hoiab munamassi ujuvana. Samas kalmaaride munakogumikke nähakse väga harva ja mõne kalmaariliigi munamassi ei ole kunagi nähtud.

Kui Norra kerateade mõned aastad tagasi jõudis rahvusvahelisse meediasse, arvasid mõned teadlase, et tegemist võib olla lendkalmaarlaste munakogumikega. Kuid kuna DNA analüüsi ei tehtud, siis ei saadud selles kindel olla.

Ringvold ja ta kolleegid käivitasid teaduskampaania, milles paluti sukeldujatel võtta koeproove kummalistest orbidest, millega nad Norra vetes kokku puutusid.

2019. aastal tõid sukeldujad teadlastele neljast erinevast kerast võetud proovid, mis olid väikestes plastpudelites ja mida nad hoidsid kodukülmikutes. Uurimine näitas, et külmas hoidmine ei kahjustanud proove.

Munamassis oli nii munasid kui erineval arenguastmel olevaid embrüoid. DNA analüüs kinnitas, et kõik neli kera sisaldasid Illex coindetii kalmaare.

Niisiis, kas mõistatus on lahendatud? Osaliselt. Ilma igast leitud kerast võetud koeproovideta ei saa teadlased olla kindlad, kas tegemist ikka on sama liigi esindajatega. Kuna kerad ja neis olnud olid oma kujult ja suuruselt sarnased, on tõenäoline, et suur osa neist oli Illex coindetii.

Mis on aga kera läbiv lai tumedam triip? Teadlaste sõnul võib see olla munade viljastamisel eralduv tint.

«Kerad on kas tindiga või tindita, see viitab erinevale arengustmele. Kui embrüod hakkavad arenema, tekib kamuflaaž. Võimalik, et see näitab kesta lagunemist,» selgitasid uurijad.

Märksõnad
Tagasi üles