ELU 25 ⟩ Jürgen Rooste: Mehed, kes näitavad kohe naisele m™i.

Kui praegu selgub, et ca 50% meestest saadab tütarlastele – ja vahel väga noortele ja n-ö võõrastele tütarlastele – nokupilte, siis jummel küll! Enese jäiga sugujäseme pildistamine on autoerootiline ning nartsissistlik tegevus, kirjutab luuletaja Jürgen Rooste. See on tunduvalt rämedam ja laiemalt levinud asi kui homoabielud. Enese suguliiget pildistavad mehed tekitavad tülgastust.

Kõike tõlgendatakse tänapäeval kultuurisõjana. Kuni äärmusliku hulluse ja idiootsuseni: osa Riigikogu saadikutest ei saanud toetada alla 18-aastaste laste lubamist psühhiaatri vastuvõtule vanemate teadmata... sest nad on sinna külge mõelnud mingi massilise soovahetamiskampaania, mida lihtsalt pole olemas. See ei käi nii, see pole võimalik nii. Ainult väga loll inimene ei tea, et ükski psühhiaater ei ütle kunagi ühelegi patsiendile: hurraa, vaheta aga sugu! Aga eirata noorte vajadust toele nõnda, sellisel kujul, kui ühiskonnas on palju perevägivalda, suitsiide, pedofiiliat... see on räme! Võtke end kokku, mehed, iga asi pole poliitiline heitlus, mõnikord peab lihtsalt seisma nõrgema kaitsel. Need on me endi lapsed!

Homod on muidugi süüdi!

Kultuurisõda paljastub iga kord ka allkirjade kogumisel algatustele, mis on omal moel väga poliitilised. Kuigi homode era- ja abielu ei kuulu üldse üleüldisesse probleemideringi, puudutab väga väheseid inimesi, on see kultuurisõja raames tehtud tohutusuureks asjaks. Justkui oleks meil kõigil vaja mõelda sellest, et kas homod tahavad abielluda või ei taha, see pole üldse “meie” asi, see on homode asi. Kui tahavad abielluda (lollakad :) ) – las abielluvad, see näitab ainult seda, et abieluinstitutsioon on tugevam ja hõlvavam, kui me arvasime.

Samas: laste seksuaalse vabaduse vanusepiiri tõstmise ja pedofiilide karistuse karmistamise ettepanek kogus vaid ca 5000 allkirja. Kuigi ühiskondlikult on tegu kindlasti kordades olulisema probleemiga

Aga kui vaadata ühiskondlikke reaktsioone: kooseluseaduse vastu kogusid saatanapaktikristlased selle vastuvõtmise järel pea 40 000 allkirja. Sama palju kogus toetust ka roheliste algatus abieluvõrdsuse kehtestamiseks seaduses 2020. aasta lõpul. Arvestades eestlase rahulikku meelelaadi, on see üsna võimas tulemus: kahte “äärmusse” kiskuv.

Samas: laste seksuaalse vabaduse vanusepiiri tõstmise ja pedofiilide karistuse karmistamise ettepanek kogus vaid ca 5000 allkirja. Kuigi ühiskondlikult on tegu kindlasti kordades olulisema probleemiga (tõstku käsi, keda ennast või kelle tuttavat või tuttava tuttavat pole lapsena ära kasutatud). See on kummaline, see kultuurisõdadele keskenduv poliitika. Eestis pole ju tegelikult mingit tõsiseltvõetavalt probleemi ega küsimust homoseksuaalidega, aga see on tõusnut põletavate poliitiliste küsimuste esikolmikusse. Miks?

Nokupiltide mehed

On justkui mingi üleüldine kontseptsioon, et homod takistavad rahvastiku juurdekasvu. Aga kuidas nad seda teevad? Nojah, nõukogude võikal ajal olid nad sunnitud mängima heterosid, et mitte karistada saada, ja selletõttu on mõnelgi tuntumal Eesti homol ka praegu laps või paar, sest noh, pidi n.ö ette näitama, et oled mees. Aga kas homode rahvuslikule reproduktsioonitööle sundimisel on muud tulemust kui mõned üksikud lapsed? Aga kas nad võiks nt hoopis lapsendada mõne lapse lastekodust, et talle turvalisemat, soojemat elu pakkuda? Ühesõnaga: kultuurisõja küsimused ja positsioonid on meelega valesti esitatud ja asetatud. Et meid petta, et tüssata.

Tegelikult – need mehed ongi m*nni-imetlejad, kes säärasele tegevusele üldse painduvad.

Kui praegu selgub, et ca 50% meestest saadab tütarlastele – ja vahel väga noortele ja n.ö võõrastele tütarlastele – nokupilte, siis jummel küll: esiteks on enese jäiga sugujäseme pildistamine autoerootiline ning nartsissistlik tegevus. S.t need ongi m*nni-imetlejad, kes säärasele tegevusele üldse painduvad. Ja selles asjas pole mingit mänguruumi: see on tunduvalt rämedam ja laiemalt levinud asi, kui homoabielud. Enese suguliiget pildistavad mehed tekitavad mus tülgastust.

Abielluda tahavad aga ainult konservatiivsed, “korralikud” homod. Aga noksaripilte saadavad teismelistele piigadele (ju vist ka poistele) psühholoogilise häirega, moondunud enesekuvandiga mehed, see jääb puhtalt seksuaalsfääri, ainult pornograafilisse valda, mil abielu kui selline kuulub pigem inimsuhete laienenud maailma, kus igapäevane kooselu saab tähtsamaks magamistoamängust. See on põhimõtteline vale, kui meile öeldakse, et miks tulevad homod meile oma voodielust rääkima: nad ei tulegi! Nende tahe abielluda sisaldab justnimelt kõike muud, pääle voodielu. Loomad, laibad, lapsed – see on tabuteema, see on keelatud, sest sääl on mängus vaid suguiha, see pole suhe, sest teine pool ei saa aru, mis toimub, ja seda pole olemas väljaspool perverssust. Aga need, kes hoiavad käest, käivad koos kohvikus ja kinos, maksavad makse ja arveid – nende maailm asub hoopis teises kohas!

Aga me ei suuda end ühtse rindena kokku võtta, et lapsi pedofiilide eest kaitsta ning lõpetada vaimne ja füüsiline vägivald ühiskonna nõrgemate ja tillemate liikmete vastu. See ajab ju marru, kui miski üldse

Ühesõnaga: kultuurisõjad on ohtlikud, sest nad viivad meie tähelepanu oluliselt kõrvale. Me saame terve ühiskonna kaklema ja lõhestunuks mingi homoabielu üle, mis ei puuduta üldse kedagi teist pääle homode. Aga me ei suuda end ühtse rindena kokku võtta, et lapsi pedofiilide eest kaitsta ning lõpetada vaimne ja füüsiline vägivald ühiskonna nõrgemate ja tillemate liikmete vastu. See ajab ju marru, kui miski üldse!

Viha müüb, seks sunnib

Kuni meil peavad inimesed homode abielutahet suuremaks probleemiks sellest, et pea pooled meestest on saatnud tütarlastele noksipilte, oleme tõsises hädas – meil pole mingit arusaama, mis see konservatiivne rahvuslus olemuselt on! Sest kui ma nüüd mõtlen hoolega: konservatiivne rahvuslus sunniks eesti homod omavahel abielluma, et tagada ühiskonnas maksimaalne perekondlik turvalisus, ja ründaks raevukalt noksipildisaatjaid, sest kellel üldse (mehel või naisel) tuleks pähe end säält altpoolt pildistada ja seda siis kellelegi (eriti võõrale, eriti alaealisele, ja alla 18 on ikkagi alaealine) saata?

Kuni meil peavad inimesed homode abielutahet suuremaks probleemiks sellest, et pea pooled meestest on saatnud tütarlastele noksipilte, oleme tõsises hädas – meil pole mingit arusaama, mis see konservatiivne rahvuslus olemuselt on!

Ühesõnaga: kultuurisõda on saatanast. See juhib me tähelepanu kõrvale olulikelt asjadelt. Saatanapaktirahvas muidugi võidab, sest nad on pildil, neist räägitakse. Viha müüb, seks sunnib. Aga kui me nüüd kuidagi saaks: mu arust peaks suured kultuurisõjateemad inimkonna hüvanguks laualt pühkima mõneks ajaks. Pärisasjadest peab rääkima: ellu- ja allesjäämisest. Las homod otsustavad ise, kas nad tahavad abielluda, meie siin (meie kõik: eestlased, homod-heterod, üks pere) peame tegelema laste ja tulevikuga. Kultuurisõja küsimused võivad olla seksikad valimistel, aga need ei kuulu kümmekonna kõige raskema ja olulisema ülesande hulka, mis me ees seisavad. Tähendab: need ei peaks kuuluma!