Jalgpallur Jean-Pierre Adamsi elu muutus 1982. aastal lõplikult. 34-aastase mehe uus elu oli alanud aasta varem, kui ta lõpetas pika jalgpallurikarjääri. Kuid siis ebaõnnestus täiesti tavaline põlveoperatsioon, mis päädis kohutavate tagajärgedega.
Endine vutitäht on 39 aastat koomas. Abikaasa toidab, peseb, paneb riidesse ja nii iga päev...
Kogenematu sanitar andis Adamsile peaaegu et tapva narkoosikoguse. Eluohtliku apsaka tõttu jäi mees vegetatiivsesse seisundisse. Igaveseks.
Vegetatiivne seisund erineb ajusurmast selle poolest, et inimene suudab iseseisvalt hingata, ta silmad on avatud ning süda lööb. Säilib ka öö ja päeva rütm ning inimene saab ise neelata ja tema köharefleksid toimivad.
Adams ei suuda ennast väljendada ega mõista ka välismaailma.
10. märtsil sai Adams 73-aastaseks. Ta elab kodus ning tema eest kannab hoolt abikaasa Bernadette.
Bernadette'i päevad on olnud äravahetamiseni sarnased juba aastaid. 72-aastane Bernadette rääkis intervjuus CNNile, milline tema päev välja näeb.
Ta ärkab hommikul pisut enne seitset ja sööb rahus hommikusööki. Seejärel on ta Jean-Pierre'i päralt. Ta vahetab abikaasal riided, valmistab söögi, toidab teda, puhastab teda ja tegeleb muude toimetustega. Kui on hea päev, siis jääb kunagine vutimees magama kella kaheksa paiku. Halval päeval peab Bernadette mehe kõrval öö läbi olema.
«Räägin talle, mis telekast tuleb, mis meil postkastis oli, mida iganes. Tema ümber toimub kogu aeg midagi. Ta on alati lähedal. Ma ei tea, kas ta saab aru millestki, mida ma räägin. Võib-olla on mingeid hetki, kui ta tajub või mõistab, mida ma ütlen,» sõnas Bernadette CNNile.
Meditsiiniliselt on väga ebatõenäoline, et Jean-Pierre abikaasa jutust midagi aru saab. Bernadette aga hellitab lootust, et ehk areneb ühel päeval arstiteadus nii kaugele, et mees võiks kunagi veel ilmaelust aru saada.
«Mida päev edasi, seda rohkem ma sellepärast muretsen. Tema olukord ei halvene, nii et kes teab? Äkki arstiteadus ongi ühel hetkel nii kaugel, miks mitte? Aga ma ei tea, kas kunagi selline päev meie ellu saabub.»
Bernadette Adams võitles aastakümneid selle eest, et tema hoolduskulud kannaks riik ehk maksumaksja.
Ta käis haiglaga kohut 1989. aastani, kuni lõpuks leiti, et haiglatöötajad on saatuslikus veas süüdi. Vea teinud praktikandile ja anestesioloogile määrati ühe kuu pikkune tingimisi vanglakaristus ning nad said praeguses vääringus 750-eurose trahvi.
Pärast seda läks veel viis aastat, enne kui hooldekulusid hakkas tasuma riik.
CNNi andmetel on saanud Bernadette aastate jooksul Prantsusmaa jalgpallikogukonnalt palju abi õigus- ja hoolduskulude katmiseks. Jean-Pierre'i abistamiseks korraldati mitu heategevusmatši, millega Prantsuse jalgpalliringkond kogus märkimisväärse summa toetusraha.
Senegalis sündinud ja kümneaastaselt Prantsusmaale kolinud Jean-Pierre Adams oli 1970. aastatel riigi üks parimaid kaitsemängijaid. Ta mängis Prantsusmaa kõrgemas sarjas Nimesi, OCG Nice'i ja Pariisi Saint-Germaini ridades. Prantsusmaa jalgpallikoondist esindas ta kokku 22 korral.
Adams soovis pärast sportlaskarjääri lõppu saada treeneriks ning saatuslikul märtsikuu päeval sõitis ta Dijoni koolitusele. Kahjuks vigastas ta harjutuse ajal põlve ning läks seda haiglasse lihtsalt kontrollima.
Pärast seda pole enam miski endine. Bernadette pole eutanaasiat kaaulunud, ei varem ega hiljem. Kuid 72-aastasena ta teab, et aega pole lõputult.
«On kohutav mõelda sellele, kui peaksin enne teda surema. Tema sureb siis nii, et keegi tema eest ei hoolitse. Ta vajab mind söömiseks ja selleks, et tema esmavajadused oleksid rahuldatud. Kui mina seda ei tee, siis kes veel?»