VIDEO ⟩ Watergate’i skandaaliga seotud endine FBI agent suri 90-aastasena

Watergate'i skandaali põhikuju Gordon Liddy 2005 Washingtonis Watergate'i kompleksis, kuhu 1972 tema juhtimisel demokraatide peakorterisse sisse murti ja pealtkuulamisseadmed paigaldati Foto: Richard Ellis/ZUMAPRESS.com/Scanpix

Ameerika Ühendriikide presidendi Rixhard Nixoni tagasiastumiseni viinud Watergate’i skandaaliga seotud endine Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) agent Gordon Liddy suri 90-aastasena.

USA meedia andmetel edastas teate Gordon Liddy surma kohta ta poeg Thomas Liddy, kes ei täpsustanud, mille tõttu ta isa suri, kuid kinnitas, et see ei olnud koroonaviirusest tingitud viirushaigus Covid-19.

Uudisteagentuuri afp.com andmetel suri Gordin Liddy 30. märtsil Virginia osariigis Fairfaxi piirkonnas oma kodus. Tal olevat olnud aastaid Parkinsoni tõbi, mis on degeneratiivne kesknärvisüsteemi haigus, mis kahjustab liigutus- ja kõnevõimet.

Raadiosaatejuht Gordon Liddy pidamas 25. septembril 2005 Washingtonis kõnet, millega toetas USA armeeüksusi Iraagis ja Afganistanis Foto: George Bridges/ZUMAPRESS.com/Scanpix

Watergate’i skandaal oli USA poliitskandaal, millesse oli segatud president Richard Nixoni administratsioon ja mis viis Nixoni tagasiastumiseni 9. augustil 1974. USA ülemkohus otsustas, et Nixon peab andma uurijatele üle Valge Maja Ovaalkabineti salajased lindistused.

Kõik algas 27. jaanuaril 1972 kui president Richard Nixoni tagasivalimise komitee nõunik, FBI agent Gordon Liddy esitas kampaania luurekava, mis hõlmas ulatuslikku ebaseaduslikku demokraatliku partei vastast tegevust. Sellega käivitati poliitiline skandaal, mis oli Richard Nixoni presidendiaja lõpu algus.

Liddy oli see, kelle juhtimisel pandi 1972. aasta juunis demokraatide peakorterisse pealtkuulamisseadmed, et Nixonil ja ta meeskonnal oleks info, mida vastaskandidaat, demokraat George McGovern teeb.

Liddy tegi vea, saates mõni aeg hiljem teise meeskonna demokraatide peakorterisse lisaseadmeid panema ja dokumente läbi otsima. See tilkus välja ning ebaseaduslik tegevus jõudis nii ajakirjanike kui politseini. Käivitati riiklikul tasemel uurimine.

Kohus määras Watergate’i kompleksi sissemurdmist juhtinud Liddyle 1973. aasta märtsis pika vangistuse. Ta mõisteti süüdi demokraatliku partei peakorterisse sissemurdmises, pealtkuulamises ja vandenõus.

Demokraadist USA president Jimmy Carter leevendas 1977 Liddyle määratud karistust ning ta vabanes vanglast 4,5 aastat hiljem.

Watergate'i juhtfiguur Gordon Liddy jaanuaris 1973 Washingtonis, kus tema üle kohut mõisteti Foto: William A. Smith/AP/Scanpix

Pärast vanglast vabanemist töötas Liddy raadiosaadete juhina ja näitlejana ning kirjutas artikleid ja raamatuid.

Nixon eitas oma seotust Watergate’i skandaaliga ja ta võitis 1972. aasta novembris toimunud presidendivalimised. Kuid Washington Posti ajakirjanikud Bob Woodward ja Carl Bernstein jätkasid sissemurdmiste uurimist, tehes sellega Nixoni jalgealuse kuumaks.

USA kongress valmistas ette 37. presidendile Nixonile ameti kuritarvitamise süüdistuse esitamist. President astus 9. augustil 1974 tagasi, et ennetada süüdistuse esitamist.

USA president Richard Nixon 15. märtsil 1973 Valges Majas pressikonverentsil, kus teatas, et ei luba oma nõunikul John Deanil Watergate'i skandaali uurimisega seoses USA kongressis tunnistusi anda Foto: CHARLES TASNADI/AP/Scanpix

Presidendi kohuseid hakkas täitma asepresident Gerald Ford, kes andis Nixonile armu.

Gerald Rudolph Ford oli Ameerika Ühendriikide 38. president, olles ametis 1974–1978. Gerald Ford oli ainuke Ameerika Ühendriikide president, keda ei olnud valitud presidendiks või asepresidendiks. Richard Nixon määras ta oma asepresidendiks pärast Spiro Agnew' tagasiastumist. Ta oli USA asepresident 6. detsember 1973 – 9. august 1974.

USA president Gerald Ford 1975. aasta fotol Foto: akg-images/Scanpix