VIDEO ⟩ Watergate’i skandaaliga seotud endine FBI agent suri 90-aastasena
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
31. märts 2021, 10:46
/nginx/o/2021/03/31/13705996t1h336a.jpg)
Ameerika Ühendriikide presidendi Rixhard Nixoni tagasiastumiseni viinud Watergate’i skandaaliga seotud endine Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) agent Gordon Liddy suri 90-aastasena.
USA meedia andmetel edastas teate Gordon Liddy surma kohta ta poeg Thomas Liddy, kes ei täpsustanud, mille tõttu ta isa suri, kuid kinnitas, et see ei olnud koroonaviirusest tingitud viirushaigus Covid-19.
Uudisteagentuuri afp.com andmetel suri Gordin Liddy 30. märtsil Virginia osariigis Fairfaxi piirkonnas oma kodus. Tal olevat olnud aastaid Parkinsoni tõbi, mis on degeneratiivne kesknärvisüsteemi haigus, mis kahjustab liigutus- ja kõnevõimet.
/nginx/o/2021/03/31/13705993t1h256f.jpg)
Watergate’i skandaal oli USA poliitskandaal, millesse oli segatud president Richard Nixoni administratsioon ja mis viis Nixoni tagasiastumiseni 9. augustil 1974. USA ülemkohus otsustas, et Nixon peab andma uurijatele üle Valge Maja Ovaalkabineti salajased lindistused.
Kõik algas 27. jaanuaril 1972 kui president Richard Nixoni tagasivalimise komitee nõunik, FBI agent Gordon Liddy esitas kampaania luurekava, mis hõlmas ulatuslikku ebaseaduslikku demokraatliku partei vastast tegevust. Sellega käivitati poliitiline skandaal, mis oli Richard Nixoni presidendiaja lõpu algus.
Liddy oli see, kelle juhtimisel pandi 1972. aasta juunis demokraatide peakorterisse pealtkuulamisseadmed, et Nixonil ja ta meeskonnal oleks info, mida vastaskandidaat, demokraat George McGovern teeb.
Liddy tegi vea, saates mõni aeg hiljem teise meeskonna demokraatide peakorterisse lisaseadmeid panema ja dokumente läbi otsima. See tilkus välja ning ebaseaduslik tegevus jõudis nii ajakirjanike kui politseini. Käivitati riiklikul tasemel uurimine.
Kohus määras Watergate’i kompleksi sissemurdmist juhtinud Liddyle 1973. aasta märtsis pika vangistuse. Ta mõisteti süüdi demokraatliku partei peakorterisse sissemurdmises, pealtkuulamises ja vandenõus.
Demokraadist USA president Jimmy Carter leevendas 1977 Liddyle määratud karistust ning ta vabanes vanglast 4,5 aastat hiljem.
/nginx/o/2021/03/31/13705989t1ha28d.jpg)
Pärast vanglast vabanemist töötas Liddy raadiosaadete juhina ja näitlejana ning kirjutas artikleid ja raamatuid.
Nixon eitas oma seotust Watergate’i skandaaliga ja ta võitis 1972. aasta novembris toimunud presidendivalimised. Kuid Washington Posti ajakirjanikud Bob Woodward ja Carl Bernstein jätkasid sissemurdmiste uurimist, tehes sellega Nixoni jalgealuse kuumaks.
USA kongress valmistas ette 37. presidendile Nixonile ameti kuritarvitamise süüdistuse esitamist. President astus 9. augustil 1974 tagasi, et ennetada süüdistuse esitamist.
/nginx/o/2021/03/31/13705999t1h1a2b.jpg)
Presidendi kohuseid hakkas täitma asepresident Gerald Ford, kes andis Nixonile armu.
Gerald Rudolph Ford oli Ameerika Ühendriikide 38. president, olles ametis 1974–1978. Gerald Ford oli ainuke Ameerika Ühendriikide president, keda ei olnud valitud presidendiks või asepresidendiks. Richard Nixon määras ta oma asepresidendiks pärast Spiro Agnew' tagasiastumist. Ta oli USA asepresident 6. detsember 1973 – 9. august 1974.
/nginx/o/2021/03/31/13706024t1h70e9.jpg)