Murdmaasuusatamine vajab muutusi: Norra tähtede kummalised ettepanekud ei leidnud Soomes positiivset vastukaja

Norra endine suusaäss Björn Dählie. Foto: /imago/Camera 4/Scanpix

Norras võimsat positsiooni nautiv murdmaasuusatamine kui spordiala sai eelmisel nädala rahuloluunest pisut üles äratatud, kui sõna ala muutmiseks võtsid endised murdmaasuusatamise superstaarid. 

Murdmaassuusatamise legend, kaheksakordne olümpiavõitja ning mitmekordne maailmameister Björn Dählie sõnas Norra meediale, et klassikalises stiilis suusavõistlused võiks üldse ära unustada. Marit Björgen omakorda pakkus, et kõikidel võistlejatel peaks olema üks ja seesama määre.

Endine Soome suusatreener Kari-Pekka Kyrö peab Norra tähtede ettepanekuid jaburaiks. Tema arvates on norralaste üliselge domineerimine suusatamises palju suurem probleem. 

«Norra suusatajatel võiks omaette sari olla.» See muidugi  kõne alla ei tule ning sellest sai suurepäraselt aru ka Kyrö. 

«Murdmaasuusatamisele oleks parem, kui Norra võim rahvusvahelises suusaliidus väheneks. Kesk-Euroopa riikidel on juba sellest villand, et FISi rahadest lõviosa läheb Norra kaukasse. Ala peamine rahaallikas on maailma karikavõistlused, kui Kesk-Euroopa riigid asja juhtimise oma kätte võtaksid, oleks ala viie aasta pärast taas populaarne.»

Norralanna Therese Johaug teenis 2019-2020 auhinnarahadena 235 000 eurot, viie enim teenivama naise seas oli neli norralannat. Meeste seas võttis koore Venelane Aleksndr Bolšunov, kuid norralased olid kohtadel kaks kuni viis.

«Point on selles, et laskesuusaliit toetab mitmete riikide osavõttu maailma karikasarjast, suusaliit aga mitte. Seetõttu ongi laskesuusatamises nii palju erinevaid riike osalemas, aga murdmasuusatamises riikide arv aina kahaneb - sest osavõtt ei anna midagi, nagunii võidavad norralased,» rääkis Kyrö Iltalehtile.