Elu24 küsis Eesti Laul 2012 konkursil osalejatelt 5 küsimust. Küsimustele vastasid loo «The Future Is Now» autor Lauri Pihlap ja ülejäänud kaks Soul Militia liiget Kaido ning Semy.
Soul Militia: show saab olema meeletu, kostüümid seksikad
Iseloomustage oma muusikakollektiivi.
Semy: Oleme trio (Semy Morgun, Lauri Pihlap, Kaido Põldma), kes viljeleb popmuusikat, mis mõjutatud R&B'st, soulist, hiphop’ist, rokist, tantsumuusikast , a capella muusikast... Teeme muusikat - sellist nagu tahame, nii nagu tahame. Bänd sai oma alguse juba 1997. aastal (toona 2XL nime all). Soul Militia nime all oleme eksisteerinud 10 aastat, välja andnud kaks stuudioalbumit ning 10 singlit.
Kaido: Meil on ka kaks kuldset plaati, mõlemad «Freak In Me» muusikavideo eest. See on tõenäoliselt maailmarekord, sest võita aasta video tiitel, sama video eest, kaks aastat järjest on saavutus omaette.
Lauri: Ove Musting tegi lihtsalt geniaalse video. Ta teadis juba siis, mis hea on ja kuidas MTV’s asju tehakse.
Mille poolest on just teie lugu Eesti laul ning millist Eestile omast kvaliteeti kannab see aastal 2012?
Kaido: Mida see täpselt tähendab? Mille poolest on meie lugu parim? Meil on väga hea lugu. Ilus meloodia, sõnad, milles sügavam mõte, võimas produktsioon. Oleme oma loo üle põhjusega uhked ja see kõik pole öeldud mitte ülbelt, vaid enesekindlalt. Oleme kolm meest, kellel on väga lai muusikaline maitse ning me pole kunagi kartnud teha täpselt sellist muusikat, mis kõige südamelähedasem. «The Future Is Now» on tippkvaliteet!
Millist konkurenti peate kõige ohtlikumaks? Laulu, autori(te) või esitaja(te) poolest?
Lauri: Orelipoiss! Zombid on õudsed olevused ja kindlasti väga ohtlikud. Jaan on väga muhe sell, aga ma arvan et paipoisi imago taga peitub tegelikult väga ohtlik tegelane. Ta võidab igal aastal, igas kategoorias nii palju muusikaauhindu, et ta lihtsalt peab ohtlik olema. Žürii on sel aastal ka kindlasti hirmust põlvili.
Lenna on väga ohtlik! Ilus, väike tüdruk, aga ta on ju vanilje ninja ja ta bändis mängivad tervelt kaks jutusaatevõõrustajat! Mihkel Raud on nii ehk naa ohtlik! Liis Lemsalu kardan ma ka! Tal on bändis väga ohtlik seltskond, eesotsas klahvimehe ja loo kaasautori, Rene Puuraga. Rene käib trennis ja näeb välja jõhkard. Midagi head sealt oodata ei ole, ma ütlen...
Lõpetuseks ütlen POP Maniacs. Nimi ütleb tegelikult ju kõik. Rolf ja Teele on tõenäoliselt paberitega hullud ja see Semy pole ka päris normaalne. Rosanna ja Kadri tunduvad sellised rahulikumad tüübid, aga ohtlik on see bänd. Fakt.
Eesti Laul pole üksnes muusika ja sõnad. Kellega kavatsete lavashow ja kostüümide loomisel koostööd teha, et finaalkontserdil võimalikult edukalt esineda? Mida olete selles osas lavale juba planeerida jõudnud?
Kaido: Teeme koostööd meelelahutusäri absoluutsete tippudega. Show saab olema peapööritusttekitav!
Lauri: Tahtsime tellida Soomest tsirkusetiigrid, kes hüppaks läbi põlevate rõngaste. See idee sai lõpuks siiski maha maetud.
Semy: Lauri otsustas, et ta hüppab ise ja mitte rõngas ei põle, vaid tema.
Lauri: Jah, kuna aastate jooksul on mulle korduvalt soovitatud ennast põlema panna, siis nüüd saavad inimesed lõpuks selle, mida nad ammu on oodanud.
Kaido: Nagu öeldud sai, show saab olema meeletu ja kostüümid on ka vapustavad. Seksikad!
Lauri: Aga, samas asjalikud.
Semy: Isegi võiks ütelda, et kavalad.
Kumb süsteem on teie meelest õiglasem -
žürii- või rahvahääletus?
Kaido: Vot, ei teagi. Ega mõlemad on natuke ebaõiglased.
Semy: Sest noh, žürii tavaliselt ei anna meiesugustele eriti punkte...
Lauri: ... ja rahvas nagu ka eriti ei anna.
Kaido: Nad võiksid ikka tagasi tuua Manfred Witt'i ja Moshe Datz'i. Peaks Paadamilt uurima.
Lauri: Need olid coolid vennad. Juba nimed on neil coolid ja nende hääled jagunesid alati õiglaselt.
Kaido: Einoh, tegelikult see 50/50 süsteem publiku ja žüriiga on ok. Küll me teid kõiki ära võlume.
Lauri: Õige. Sarmikalt ja härrasmehelikult nagu Inglise gentlemenid.
Semy: Jah, ja ma ütlen - kavalalt!