Ajakirjanik Indrek Kuus ütleb Kaja Kallasele ja muudele hädamanajatele, et hoolimata hädakraaksumisest suvi taevasse ei jää. Tuleb mis mühiseb. Alljärgnevalt paarvõimalust, mida "kinnise suvega" peale hakata.
Terviseameti peadirektori Üllar Lanno tavatses hiljuti märkida, et Eestimaal jääb sel aastal suvi vahele. „Terviseamet on seisukohal et reisimist tuleks vältida nii palju kui võimalik, isegi Eesti-sisest reisimist tuleks vältida,” sõnas tähtis ametnik.
Loodetavasti ei tsiteerinud žurnalistid teda valesti, kuid ilmselt on tegu aruka ja targa inimesega, kes sugugi ei pruukinud midagi lolli öelda.
Loodetavasti ei tsiteerinud žurnalistid teda valesti, kuid ilmselt on tegu aruka ja targa inimesega, kes sugugi ei pruukinud midagi lolli öelda. Keelevääratusi ikka juhtub ja pärast jagub irisejaid suurtel kiirustel ja hulgikaupa.
Toots, Kiir, Tõnisson ja Tali
Räägin ühe naljajutu. Toots, Kiir, Tõnisson ja Tali hüppavad lennukilt langevarjuga alla. Kolm esimest on kenasti juba maa peal, kuid Talit pole. Kiir küsib Tootsilt, et kuhu see Tali jäi. Toots olla vastanud: „Ega Tali taeva jää.”
Ei jää see suvi ka olemata.
Reisida ja ringi kolada on mõistagi tore, kuid minu tagasihoidlik soovitus on, et väga vahva suvepuhkuse saab veeta ka oma kodulinnas. Nüüd räägin Tallinnast, sest ma elan siin.
Tallinnas on mitu randa – Pirita, Stroomi, Pikakari. Ka Kakumäe rand ja Pirita jõgi ei jää kuigi kaugele. On Harku järv ja vahvaid veepaiku on veel Männikul.
Tallinnas on veel piisavalt rohemassiivi, nagu kodanik Jüri Ratas, kes on lakkamatult laual, tavatses ütelda. Kui restoranid ja kohvikud jäävad suletuks, siis saab ju kodus paar võikut teha, seljakott selga ja rattaga sõitu minna.