Jälle keerame kella. Muusik Arvi Tapver kutsub üles lõpetama iga-aastast kellade ning ajaga mängimist. See on tüütu, kasutu ning vastik. Loe ja mõtle, kas inimene on kana?
Iga aasta ja kaks korda, nii kevadise ja sügise pööripäeva paiku tulevad, tulevad taas ja taas A. gripi-vaktsiini jura ja B. kellakeeramise jura.
Kindlamini kui surm ja maksud. Iga kuradi aasta. Nagu kellavärk! See on traditsioon.
Viimasel aastal muidugi pole sellest esimesest teadagi põhjusel enam juttu ja üleüldse ei tahaks sel põhjusel v-tähega algavat sõna kasutada.
Täielik kanala
Mis puutub kelladesse ja keeramisse, siis mina isiklikult ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes pooldaks kella keeramist ehk seda, et iga kuue kuu tagant ajame mõneks ajaks elu pea peale.
Sellest hoolimata toimub see tuima alaarenenud indiviidi järjekindlusega.
Mis puutub kelladesse ja keeramisse, siis mina isiklikult ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes pooldaks kella keeramist ehk seda, et iga kuue kuu tagant ajame mõneks ajaks elu pea peale
Tõsi, oli üks põgus ajaviiv lähiminevikus, nii neli aastat ehk üks valimiste vaheline tsükkel, kui Eesti sai läbi selle tradistioonita. Põhimõtteliselt ei uuri ega lisa praegu siia, kelle valitsuse aegu. Pätsu aeg see ei olnud.
Peamine on see, et elu Eestimaal ei jäänud selle pärast seisma. Põrgu ei tulnud maa peale ja ilms on meil kogu aeg hukas olnud. Seega oleks võinud tekitada vabalt uue traditsiooni ehk jätkata mittekeeramist.
Just, kanalast võiks tuua paralleeli põhjendusele, miks seda jama üleüldse tarvis läheb.