Põnevad väljakutsed nihutavad su igapäevaseid piire ja mugavustsooni

Kai Oja ja Heike Pettinen Foto: Erakogu

Raadio Elmar hommikuprogrammis rääkisime väljakutsest. Koolitaja Kai Oja tegi juttu, miks võiks iga inimene endale aegajalt suuremaid või väiksemaid väljakutseid ette võtta.

Eduõpetaja Kai Oja tegi juttu raadio Elmar hommikuprogrammis juttu erinevatest väljakutsetest. Täpsemalt öeldes sellest, miks tasub neid üldse ette võtta?

«Tore on välja minna oma mugavustsoonist ja nihutada oma igapäevaseid piire. Vahva on tunda ka edutunnet! Kui me teeme midagi teistmoodi, siis see tekitab meis tegelikult väga hea tunde - teisisõnu, saame uhkust tunda selle üle, et me oskame teha ka midagi teistsugust, kui igapäevaselt oleme harjunud tegema. Ja lisaks veel, väljakutsed on ideaalsed ka uute harjumuste juurutamiseks,» sõnas Oja.

Koolitaja tegi juttu, miks on hea välja minna oma harjumuspärasest mugavustsoonist. «Selline lähenemine on eriti hea siis, kui meil on elus mingid tulemused, mis meile ei meeldi. Teisisõnu, näiteks me pole rahul oma lähisuhetega, midagi jääb vajaka meie tervise juures või pole finantsolukord kõige parem. Sellistes olukordades me peaksime tegema midagi teistsugust. Kui me istume oma mugavustsoonis, siis seal kasvu ju ei toimu - teeme iga päev samu asju ja nende kallal toimetamine toob meile samu tulemusi,» rääkis ta.

«Juba sõnas «väljakutse» on tähendus olemas - esita endale väljakutse, tee kasvõi üks väike asi teistmoodi,» sõnas Kai Oja.

Naine tegi juttu, millised on olnud suurimad väljakutsed tema enda elus. «Kindlasti see, et sain emaks, see samm muudab meid palju. Enesearengu seisukohalt tooksin välja selle, et võtsin vastu otsuse, et ärkan hommikuti vara. Olen juba üle aasta ärganud kell 05.25, et end rahulikult päevaks ette valmistada ja mõnusalt häälestada. Alguses oli see samm väljakutse - mõtlesingi, et teen seda kuu aja vältel ja vaatan, mis tunne on. Väljakutsete võlu on see, et sa saad katsetada esialgu teatud perioodi, näiteks kakskümmend päeva või terve kuu ja hinnata seejärel, kas see tegevus üldse sobib mulle,» lisas ta.

Oja soovitas väljakutseid ette võtta ka neil, kel elus kõik korras ja enesetunne igati hea. «Kindlasti soovitan! Inimesel on ju ikka hea näha, milleks ta tegelikult võimeline on. Või siis avastada seda, mida veel vägevat siin maailmas leidub. Me võiksime oma nina otsast, kodulinnast ja igapäevastest tegevustest vaadata veidike kaugemale. Meie ümber on ju kõik nii äärmiselt põnev,» rääkis ta.

«Kui ma esimest korda käisin langevarjuhüppel, siis sain aru, et tavainimene ju ei teagi, et ka selline maailm on olemas. Väljakutsed avardavad meie silmaringi ja annavad lahedaid kogemusi,» lisas naine.

Koolitaja korraldab lähiajal ka ise ühe väljakutsetega seotud ettevõtmise. «Meil algab 29. märtsil tänulikkuse väljakutse ja selle alapealkiri on «Tänulikkus kui eluviis. Korraldan seda üritust koos Heike Pettineniga, kes on välja andnud raamatu «Tänulikkus - sinu õnne võti». Meil on hetkel kevad, kus kõik istuvad oma kodudes ja kuhugi minna ei saa. Kohati tekib tunne, et mis jama siin jälle toimub. Olen praktiseerinud tänulikkust üle kahe aasta ja see kogemus on mu elu väga palju muutnud,» märkis ta.

«Tänu tundmine aitab tähelepanu pöörata asjadele, mis on su elus hästi. Meil on alati mingeid asju, mis on meie juures kenasti ja hästi, kuid sellele tuleb teadlikult hakata tähelepanu pöörama - eriti alguses! Peagi algava väljakutsega me kutsume inimesi ühinema, et siis 21 päeva jooksul koos tegeleda tänulikkuse tunde ning enese tunnustamisega. Meie eesmärk on see, et see saaks inimese rutiiniks, see on enda tundmise kohapealt hästi võimas asi. Grupis on tore sellised asju teha, sest sul on teiste toetus ja saad näha erinevaid vaatenurki,» lisas koolitaja.