:format(webp)/nginx/o/2021/03/24/13693555t1he043.jpg)
Briti väljaanne The Guardian sai enda kätte veebipõhise suhtlusvõrgustiku Facebook juhised nende moderaatoritele, kes jälgivad teenuse postitusi ja eemaldavad need, mis rikuvad Facebooki kasutusreegleid.
The Guardian: Facebookis saab nõuda avaliku elu tegelase surma
Briti ajakirjanikeni jõudnud Facebooki juhiseid on üle 300 lehekülje ja need kokku pandud möödunud aasta detsembris ehk tegemist on värskete juhistega.
Facebooki juhistes on näiteks see, kuidas teha vahet tavakodanikul ja avaliku elu tegelasel ning kuidas neisse suhtlusvõrgustikus suhtuda.
«Avaliku elu tegelaste puhul tuleb eemaldada nii tõsised kui vähem tõsised rünnakud, kus selliseid inimesi on nimetatud sõnumites ja kommentaarides nimepidi. Eraisikuid, kes ei ole avaliku elu tegelased, tuleb kaitsta rohkem. Eemaldame kirjutised ja kommentaarid, mis on alandavad ja solvavad, kaasa arvatud viited seksile,» on juhistes kirjas.
Facebookis ei saa nõuda ükiskisikute surma, kuid avalik-õiguslike isikute puhul saab seda teha, kui see ei ole tahtlik. Tahtlikkus või olla isiku teatud viisil mainimine kirjutises.
Facebooki kiusamis- ja ahistamispoliitika kaitseb avaliku elu tegelasi rünnakute, sealhulgas otsese raske füüsilise kahju, seksuaalse halvustamise või isikliku teabe avaldamise ähvarduste eest.
Facebooki juhiste kohaselt on avaliku elu tegelase mõiste väga lai. Selle alla kuuluvad kõik poliitikud ja ajakirjanikud, kelle sõnal on kaalu.
Ka rohkem kui 100 000 jälgijaga isikud lähevad avaliku elu tegelase kategooriasse. Avaliku elu tegelased on ka arvamusliidrid ja saatejuhid, keda on pideval teleekraanil näha.
«Avaliku elu tegelasteks loetakse inimesi, keda mainitakse viimase kahe aasta jooksul vähemalt viie uudisartikli pealkirjas, alapealkirjas või sissejuhatuses. Selle reegli erand on, et alla 13-aastased lapsed ei kuulu rühma,» öeldakse juhistes.
Nende suuniste kohaselt on avaliku elu tegelaseks saamise künnis üsna madal.
Facebooki teatel tuleb avaliku elu tegelase määratlust ajakohastada, et tõsta «künnist üha enam digitaalselt hõivatud aegadel», sealhulgas pakkuda täiendavat kaitset aktivistidele ja ajakirjanikele, keda juba koheldakse kõrge riskiga inimestena.
Facebooki teatel on samas tähtis, et avalikke isikuid saaks kritiseerida.
«Usume, et on oluline lubada kriitilist arutelu poliitikute ja teiste avaliku elu tegelaste kohta. Kuid see ei tähenda, et lubaksime inimestel neid oma rakendustes kuritarvitada või ahistada,» teatas Facebook.
On veel üks lai erand nende isikute suhtes, kes on tahtmatult avaliku elu tegelased. Nad küll tegutsevad avalikkuses, kuid ei ole tõelised kuulsused ja nad ei propageeri ennast. Neid saab avaliku elu tegelaseks pidada vaid siis, kui nad on korda saatnud midagi kriminaalset.
The Guardiani andmetel on Facebookil nende tahtmatute avaliku elu tegelaste salajane nimekiri, kuid nende nähtud dokumendid neid isikuid ei sisalda. Samas sotsiaalmeedias pidev olemine osalemine on faktiline tõend selle kohta, et kasutaja tegeleb enda propageerimise ja tuntusega.
The Guardiani ajakirjanikke huvitas, miks pole Facebooki kõik modereerimise praktikad avalikud.
«Pakume suuremat läbipaistvust kui ükski tehnoloogiaettevõte. Avaldame oma kogukonna standardid, ülemaailmsete meeskondade regulaarsete koosolekute, kus modereerimise juhiseid arutatakse ja värskendatakse aruanded ning kvartalikokkuvõtted selle kohta, kuidas kavatseme oma poliitikat järgida. Plaanime aja jooksul rohkem dokumente avalikustada,» selgitas Facebooki pressiesindaja The Guardiani ajakirjanikele e-kirjas.