Varalahkunud kindralleitnant rakendati vaktsiinivastaste vankri ette. Tütar: palume leinarahu
/nginx/o/2020/04/17/13059797t1h1243.jpg)
22. märts 2021, 10:56
/nginx/o/2021/03/22/13690283t1h9515.jpg)
Märtsi alguses läks manalateed endine kaitseväe juhataja kindralleitnant Johannes Kert. Kuna lähikondsed pole surma põhjust avalikult välja käinud, kasutasid vaktsiinivastased võimalust austatud riigimehe surmast kasu lõigata.
61-aastane riigikogu liige Johannes Kert suri 4. märtsi õhtul «terviserikke tagajärjel», teatati kuu alguses. Peaminister Kaja Kallas nimetas parteikaaslase lahkumist ootamatuks, mistõttu võisid uudishimulikud välistada võitluse pikema haigusega.
Kuna kindlat infot nappis, lasti eelmisel nädalal Facebookis liikvele väide, et kindralleitnant suri vaktsineerimise järel. «Johannes Kert, 61-aastane, vaktsineeritud märtsi alguses, sureb äkksurma 04.03,» kirjutati postituses, mida on mitmes eri versioonis edasi jagatud ja levitatud.
Samas postituses tuuakse välja ka 31-aastase vaktsineeritud päästetöötaja surm, mille seost koroonavaktsiiniga pole õnnestunud ravimiametil kinnitada ega ümber lükata.
Samuti mainitakse 40-aastase ettevõtlussuhete koordinaatori Vahur Valdna lahkumist. «Vahur Valdna, 40-aastane, vaktsineeritud märtsi alguses, sureb ajutromboosi tagajärjel 10 päeva hiljem,» seisab postituses.
Elu24ga rääkinud lähikondsete sõnul pole arstid Valdna surma vaktsiiniga seostanud. Kehva tervisega meest tabas mullu insult, kuid tänavu teist insulti ta enam üle ei elanud. Vaktsineeritud oli ta küll, kuid mitte märtsi alguses.
Ühismeedias levivad valeväited jõudsid ka kindralleitnandi leinava tütre Mirjam Kerdini, kes lükkas ümber igasuguse seose koroona või vaktsiiniga. «Kahetsusväärselt on hakanud levima väärinfo, et minu isa suri koroonasse haigestumise tagajärjel. Antud info ei ole tõsi. Mu isa ei olnud koroonapositiivne ning ta ei olnud ka vaktsineeritud,» kinnitas Mirjam Kert.
«Palume perekonna poolt leinarahu,» lisas ta Facebooki postituses.
/nginx/o/2021/03/22/13690284t1ha8aa.jpg)
Johannes Kert saadeti viimsele teele üle-eelmisel nädalavahetusel.
Oma eluajal tunnustati teda mitmete teenetemärkidega, nagu Kotkaristi II klassi teenetemärk, Kaitseliidu Valgeristi I klassi teenetemärk, Kaitseministeeriumi teeneteristi I klass, Kaitseväe teenetemärk, Päästeameti Kuldrist, Soome Lõvi Rüütelkonna suurrist, Läti Vabariigi Kaitseministeeriumi teenetemärk jpm, vahendas Postimees.
Aastatel 1996–2000 oli Kert kaitseväe juhataja. 2014. aastal astus ta Reformierakonda ning kandideeris järgnenud aastal riigikogu valimistel. Ta kuulus riigikogu XIII ja XIV koosseisu ja oli riigikaitsekomisjoni liige.
Kindralleitnandi perekonda tabas suur kaotus ka 2019. aasta aprillis, kui Kert pidi matma oma 33-aastase tütre Mari. Pikalt vähiga võidelnud naine kirjutas enda matusteks kõne ning jättis poegadele kirjad, mida tulevikus avada, vahendas Lõuna-Eesti Postimees.