ELU 25 ⟩ Kirjanik Vahur Afanasjev: sotsiaalmaks peab surema!

Kirjanik Vahur Afanasjev (menuraamatu «Serafima ja Bogdan» autor) kritiseerib Tanel Kiige hullu mõtet kõigile eraisiku tuludele lisaks senistele maksudele veel sotsmaks otsa kõrvetada. Hea küll, riik peab teenima, aga mitte sellega seoses kodanikke tapma. Mets ega põlevkiviga jändamine pole hea äri. E-riik on tore, aga see võiks Eesti riigile päriselt ka raha sisse tuua. Ceterum autem censeo, kus on Eesti krüptoraha ja muud krüptolahendused?

Ükspäev kuulsin raadiost, et minister Tanel Kiik tahab kõigile eraisiku tuludele sotsiaalmaksu otsa kõrvetada. Nagu sots-eesliitega asjad tihtilugu, on sotsiaalministeeriumi lahendus finantsgenotsiidi maiguga, kuid tõuge selleks on asjalik. Kõigepealt lasen lahenduse pilbasteks, siis pakun oma, mis on võibolla sama arulage.

Aina rohkem tuleb kinni maksta kõikvõimalikku ravi

Kiige jutu tüvitekst on «Analüüs tervishoiusüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse ning ravikindlustustamata isikutele tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks». Lühidalt: aina rohkem tuleb kinni maksta nende ravi, kes tööd ei tee või ei saa teha. Haigekassa on kõhn kevadine koger. Järelikult tuleks litsentsitasudele, dividendidele, hoiuse intressidele ja üldse kõigile eraisiku tuludele sotsiaalmaks otsa keevitada.

Haigekassa on kõhn kevadine koger. Järelikult tuleks litsentsitasudele, dividendidele, hoiuse intressidele ja üldse kõigile eraisiku tuludele sotsiaalmaks otsa keevitada.

Mu esimene reaktsioon oli, et tegu on maksuholodomoriga vabakutseliste vastu. Olin hiljuti mitu kuud ametlikult töötu. Inspireerivat täiskohaga otsa ei leidnud, niisiis tegin südame kõvaks, viisin tubli inimese, kes mu firmas töötab, poole koha peale, võtsin mõned kliendid juurde ning hakkan endale tagasihoidlikku palka maksma. Ehk et sotsiaalministeerium saab lusikatäie sotsmaksu. Aga kirjanduse, teatri- ja filmivärgi litsentsitasudeta, millelt tuleb vaid tulumaks kinni pidada, oleks mul näpud põhjas.

Tööealisi jääb järjest vähemaks

Patuste tee on kividega sillutatud, aga selle lõpp on surmavalla sügavuses (Srk 21:10). Ju kõlab paljudele õiglaselt, et raha tuleb võtta «nihverdavate» vabakutseliste ja ettevõtjate ehk ennast ausast tööinimesest paremaks pidavate ekspluateerijate taskust. Tegelikkuses on «õiglastel» maksulahendustel mitu otsa. Näiteks miinimumpalk. Et tõstame miinimumi, sest ettevõtjal on ju raha lademes. Ei ole. Ta mõtleb kümme korda, enne kui kellegi tööle võtab. Kui võtab, pigistab hinge seest. Või ostab teenust vabakutseliselt, ampsudega, ja riik jääb ikkagi maksujupist ilma.

Riik tõstab makse ning hammustab aina suurema tüki, kasvõi aktsiisiprotsenti pidevalt tõstes. Ja püüab 19. sajandi taluniku või väikemõisniku kombel metsa müües ära elada, raiub, nii et puukallistajate pisaraid lendab.

Mida teeb eraisik, kui raha ei jätku? Viriseb, tõmbab püksirihma koomale, viriseb veel, aga lõpuks teenib raha juurde. Riik tõstab makse ning hammustab aina suurema tüki, kasvõi aktsiisiprotsenti pidevalt tõstes. Ja püüab 19. sajandi taluniku või väikemõisniku kombel metsa müües ära elada, raiub, nii et puukallistajate pisaraid lendab. Riik on sundseisus, sest füüsilisi isikuid, eriti tööealiseid, jääb Eestis vähemaks. Mitte ainult rahvaarv ei vähene, vaid töö iseloom muutub. Paljud mu tuttavad, sõltumata valdkonnast, on töö iseloomu mõttes vabakutselised. Näiteks finantsanalüütik, kes töötab kodus, ettevõtjatest rääkimata. Pandeemia õõnestab otsustavalt «tööl käimise» mudelit.

Mõttetu sotsiaalmaks

Võikski jääda jaurama, kuis kirjanik ja ettevõtja varsti kerjasekiga käivad ning viimnegi edukas ettevõte Eestist ära kolib. Ent tihtilugu on elu tagant armsamgi kui eest. Sotsiaalministeerium on hoopis nutikas. Tsiteerin analüüsi: «Arvestades nii demograafilisi kui tööjõuturul toimuvaid muudatusi, ei ole sihtotstarbeline maks ainult tööjõukuludest jätkusuutlik. Seetõttu on ettepanek laiendada haigekassa tulude aluseks olevat maksubaasi ning asendada täielikult või osaliselt praegune sotsiaalmaks deklareeritud tulult makstava tasuga.»

Ministeeriumil on õigus. Sotsiaalmaks peab surema. Niigi on seda ülimalt keeruline koguda. Ümbrikupalgad ühest otsast, teisest otsast maksuameti nõiajaht niinimetatud OÜ-tajatele, mis paiguti on käinud ettevõtlikku vaimu solvavate alanduste saatel. Ei sotsiaalministeerium ega mina pole esimene, kes pakub: lõpetame selle jama ära. Kaotame sotsiaalmaksu ning tõstame tulumaksu.

Totaalne lihtsustamine

Mul ei ole riigi-Excelit, et arvutada, kui suur uus tulumaks ehk füüsilise isiku riigiteenuste tasu olema. Kõhutunne ütleb, et 30 protsenti tulumaks võiks olla piisav, ehkki riik ilmselt sellega ei rahulduks. Minu maksukoormus ilmselt kasvaks, kuid ma olen kompromissiks valmis, kui sellega käiks kaasas veel kaks asja.

Veel võiks kaaluda kodanikupalka, millega igaüks hinges püsib, ning seejuures toetused maha tõmmata. Toetuste osa riigieelarvest on koletult suur, ma ei taha seda korratagi.

Esiteks totaalne lihtsustamine. Tulumaksu astmed ajavad asja segaseks, seega tuleb neist loobuda. Maksuvaba miinimum juba on maksuaste. Veel võiks kaaluda kodanikupalka, millega igaüks hinges püsib, ning seejuures toetused maha tõmmata. Toetuste osa riigieelarvest on koletult suur, ma ei taha seda korratagi. Tulumaksuvaba miinimum maha, sotsiaalmaks maha, toetused maha, miinimumpalk samuti prügikasti.

Teiseks peaks riik rohkem raha teenima. Mets ega põlevkiviga jändamine pole hea äri. Pooljuhte ja mikroskeeme me ei tooda. Nii et ikkagi digilahendused. E-riik on tore, aga see võiks Eesti riigile päriselt ka raha sisse tuua. Ceterum autem censeo, kus on Eesti krüptoraha ja muud krüptolahendused?