:format(webp)/nginx/o/2021/03/19/13686627t1h089f.jpg)
Mis juhtuks, kui meie planeet muutuks äkki kullaks? Vana-Kreeka legendist tuntud kuningas Midasest inspireeritud küsimusele otsis vastust Saksa animastuudio Kurzgesagt. Stuudio toodab teaduspõhiseid õppevideoid, kuid vahel on need siiski üsna spekulatiivsed.
Midas oli Früügia kuningas, keda tunti rikkuse poolest. Viljakusjumal Dionysos täitis Midase soovi: kõik, mida kuningas puudutas, muutus kullaks. Kuid kullaks muutusid ka söök ja jook. Sellest võimest vabastas Midas end Paktolose jões supeldes. Legendi järgi leidub selle jões seetõttu kulda.
Vastus kullaks muutumise hüpoteesile sõltub eeldustest. Kuna pärismaailmas ei saa ainest puudutuse järel kuld, saavad teoreetikud spekuleerida, kuidas Midas esemeid kullaks muutis. Kõige loomulikmaks eeldusteks oleks massi ja mahu säilitamine.
Kui Maa mass oleks püsiv, kuid meie planeet muutuks kullaks, oleks see väga poorne. Seda seetõttu, et kulla tihedus on tavaoludes on 19,2 g/cm3, mis on mitu korda suurem, kui Maa keskmine tihedus, 5,51 g/cm3. Planeedi siseosa tohutu rõhu tõttu ei oleks aine kuigi pikka aega poorne, vaid hakkaks kiiresti lagunema.
Animastuudio Gruzgesagt selgitas, et maailmalõpp ei saabuks sekundi pealt, vaid mõneminutilise viivitusega.
Kurzgesagti hinnangul kaotaks Maa umbes kolmandiku oma läbimõõdust. See juhtuks kiiresti, võib-olla kuni kümneminutise kokkuvarisemisena.
:format(webp)/nginx/o/2021/03/19/13686622t1hb092.jpg)
Kui varisemise lõpuks kuldse Maa suurus stabiliseeruks, laguneks kõik pinnal olev, mis tabaks pinda kiirusega 8,3 kilomeetrit sekundis.
Sündmusel vabanev potentsiaalne energia muutuks kuumuseks. Maa pind kuumeneks kuni sadade tuhandete kraadideni, muutudes kümneid või sadu kordi kuumemaks kui on Päikese pind. Kui kiirgus kasvab koos temperatuuri tõusuga väga järsult, ületaks meie planeedi kogu kiirgusvõimsus vaatamata Maa väiksusele hetkeks Päikese kogu kiirgusvõimsust.
Elu sureks Maal välja. Kui veekogud aga kullaks ei muutuks, siis saaks teoreetiliselt elu jätkuda, võtmata arvesse pikaajalisi muutusi. Merevee tõttu ei oleks tunda ka kolmekordseks muutunud raskusjõu mõju.
Päikese mass on 1,99X10 astmes 30 ehk 330 000 korda suurem kui Maa mass. Päike kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9X10 astmes 26W. Pinnatemperatuur on 5800 kelvinit ehk 5526 kraadi Celsiuse järgi.
Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall. See on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina. Kulla keemilise elemendi sümbol on Au ja aatomnumber 79.
Ajalooliselt on kuld raha ja ehete valmistamise materjal. Puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees ja seetõttu säilib kollane värvus ja läige.
Väidetavalt peitub enamik Maa kullast tuumas, kuhu see väga tihe metall vajus planeedi algusajal. Kulla tihedus on 19,282 g/cm3.
:format(webp)/nginx/o/2021/03/19/13686633t1hbaea.jpg)