USKUMATU UURING ⟩ Mis juhtuks, kui 50 protsenti Saharast kaetaks päikesepaneelidega?

Liivamaratoni (Marathon des Sables) läbivad jooksjad 15. aprillil 2017 Sahara kõrbes Foto: JEAN-PHILIPPE KSIAZEK/AFP/Scanpix

Rootsi Lundi ülikooli uuring näitas, et kui pool Põhja-Aafrikas asuvast Sahara kõrbest kaetaks päikesepaneelidega, siis kogu maailmas tõuseks temperatuur keskmiselt 0,5 kraadi. See mõjutaks ka Lõuna-Ameerikas asuvat Amazonase vihmametsa, mis kuivaks praegusest rohkem ja kus oleks ka enam põlenguid. 

Kõige rohkem soojeneks Sahara kõrb, kus temperatuur tõuseks 2,5 kraadi. Sellele järgneksid polaaralad, kus temperatuuritõus oleks 1,9 kraadi, kirjutab iltalehti.fi.

Rootsi kliimateadlaste ja uuringu juhi Shengyao Lu sõnul oleks mõju mõnevõrra väiksem, kui 50 protsendi asemel kaetaks päikesepaneelidega vaid 20 protsenti Sahara kõrbest. Globaalselt tõuseks temperatuur 0,16 kraadi ja Saharas 1,5 kraadi.

Soojenemine ja selle kõrvaltoimed oleksid tingitud sellest, et päikesepaneelide ränielemendid on liivast tumedamad ja peegeldavad seega vähem päikesevalgust tagasi kosmosesse.

Ebatavaline uuring näitas, et kuigi kõrbesse rajatud päikesefarmid võivad tunduda suurepärase mõttena, ei ole päikeseenergia suures plaanis täiesti kahjutu.

Lu ja ta kolleegid rõhutavad uurimisraportis, et kuigi päikeseenergial on halb külg, tekitaksid fossiilkütused rohkem kahju ja tõstaksid globaalset temperatuuri veelgi enam.

Rootsi teadlased lisasid, et mingil määral oleks Sahara kõrbe päikesefarmidel kliimale ka hea mõju. Suurim kasu oleks Sahara-taguse Aafrika rohelisemaks muutumine. Selle taga on mussoon, tänu millele oleks põhjapoolkera suveperioodil ekvaatori piirkonnas piisavalt vihma. See muudaks kuivad alad savanniks või rohumaaks.

Lundi uurijad kasutasid päikesepaneelide ränielementide efektiivse albeedona ehk peegeldumisnäitajana väärtust 0,235. See tähendab, et kristalliline räni muudab 76,5 protsenti päikesevalgusest soojuseks.

Päikesepaneelid. Pilt on illustreeriv Foto: LUCY NICHOLSON/Reuters/Scanpix

Sahara pinnase albeedo on seevastu suurusjärgus 40 protsenti. See varieerub mägistes piirkondades 30 protsendi ja liivakõrbetes veidi alla 50 protsendi vahel.

Kahest vaadeldud stsenaariumist, 50-protsendline ja 20-protsendiline, pidasid teadlased 20-protsendilist realistlikuks selles mõttes, et see võib lähitulevikus peegeldada inimkonna tegelikke energiavajadusi.

Teoreetiliselt suudaks praeguse ülemaailmse energiavajaduse (18 TW ehk teravatti) katta umbes 350 000–500 000 ruutkilomeetrit Sahara päikesefarme, kui võtta arvesse kaubanduslike ränielementide efektiivsust 15–20 protsenti ja keskmiselt umbes 250W/m² kiirgusvõimsust ööpäevas.

Teadlaste sõnul tuleks tegelikkuses katta veelgi suurem osa Sahara kõrbest päikesepaneelidega, sest tuleb arvestada asjaoluga, et Saharas öösel päike ei paista.

Teadlased tõid näite, et kui maailma energiainfrastruktuur peaks sõltuma ühest kohast, tuleks tohutult energiat koguda näiteks vesinikuna. Arvestades sellest tulenevaid suuri kahjusid ja prognoositavat tarbimise kasvu, võib 20 protsenti päikesepaneele pidada otstarbekaks.

50 protsendi päikesepaneelide stsenaarium oli seevastu tahtlik liialdus, mille eesmärk oli saada väga täpne ülevaade Sahara päikesefarmide mõjust.

Sahara on kõrb Aafrika põhjaosas. See on maailma suurim kuum kõrb ja Antarktika jääkõrbe järel kõigist kõrbetest teisel kohal.

Autovrakk Sahara kõrbes 2018 Foto: Jerome Delay/AP/Scanpix

Läänes ulatub kõrb Atlandi ookeani rannikuni, lõunas Sahelini. Idas ulatub Sahara Niiluse ja Punase mereni. Loodes ulatub Sahara Atlaseni. Põhjas asuvat Kürenaikat, mis on ajalooline piirkond Liibüa idaosas, ei peeta tavaliselt Sahara osaks.