VIDEO ⟩ Venemaal Uuralites asuv Karatšai järv on maailma kõige saastunum paik

Radioaktiivne saastatus. Pilt on illustreeriv Foto: shutterstock.com

Kui Ameerika Ühendriigid olid 1945. aasta augustis pannud Jaapani linnade Hiroshima ja Nagasaki kohal aatompommi plahvatama, ei tahtnud Nõukogude Liit jääda USAst aatompommide loomisel maha, käivitades oma tuumaprogrammi.

Aatompommide loomiseks oli vaja plutooniumit. Selleks ehitati 1946 - 1948 Ozjorski linna lähedale tehas Majak, mis tootis uraani isotoopide lõhustumisel plutooniumit, mida looduses leidub väga vähe, kirjutab iltalehti.fi. 

Tehase ehitamist ja plutooniumi tootmist kontrollis Nõukogude Liidu diktaatori Jossif Stalini parem käsi ja sisesajade rahvakomissariaadi NKVD juht Lavrenti Beria (1899 - 1953), kes oli ka Stalini-aegsete repressioonide peaideoloog ja täideviija.

Alates 1946. aastast oli Tšeljabinski oblastis asuv Ozjorsk suletud linn, mida ei olnud enam kaartidel. 1950. ja 1960. aastatel oli ta kantud militaarotstarbelistele maakartidele kui Tšeljabnski-40.

Majaki tehase probleemiks olid plutooniumi tootmisel tekkinud radiokatiivsed jääkained. Alates 1951. aastast lasti need Karatšai järve, mille lähedal tehas asus.

Plutooniumi tootmiseks kasutatud reaktorit tuli jahutada. Radioaktiivseks muutunud jahutusvesi, mida tekkis tuhandeid liitreid päevas, pumbati nii järve kui looduskeskkonda.

Saastunud vesi jõudis Obi jõkke ja sealt edasi Põhja-Jäämerre.

Kui tehase lähedal elanud inimesed hakkasid haigestuma, ei saanud arstid aru, mis seda põhjustas, kuna nad ei teadnud, et piirkonnas toodetaks plutooniumit. Kui nad sellest teada said, tuli neil suu kinni hoida ja neilt võeti vaikimisvanne.

Kiiritushaiguse ja vähi tõttu suri Majaki tehase lähedal elanud inimestest sadu.

Nõukogude Liidu juhte ei huvitanud oma rahva haigestumine ja surm, vaid ainult USA edestamine aatompommide tootmises.

Majaki tehase algusaegadel ei olnud töötajatel piisavat kaitsevarustust ja puudusid isegi algelised turvameetmed.

Karatšai järv saastus aastate jooksul plutooniumi tootmise tõttu, muutudes väga mürgiseks. 1968. aasta väga soojal kevadel hakkas järv kuivama ning kuivanud aladelt tõusis tuulega õhku ohtlikku muda ja tolmu ning radioaktiivsus mõjutas poole miljoni inimese tervist.

Seda üritati varjata ja maha vaikida, kuid läänes kahtlustati, et midagi juhtus, sest seal oli andmeid radioaktiivse pilve kohta.

1990. aastal mõõdeti Karatšai järve ääres radioaktiivsuse tase 600 röntgenit tunnis, mis on inimesele surmav.

Ülemaailmse keskkonnauurimise organisatsiooni Worldwatch Institute andmetel on Venemaa Karatšai järv meie planeedi kõige saastunum paik. Järve rannal jalutav inimene saaks tapva koguse kiirgust ühe tunniga hoolimata sellest, et järv on suuremas osas kaetud betooni ja kividega. 

Nõukogude Liit lagunes 1991 ja tekkis Venemaa Föderatsioon. Majaki tehas tegutseb nüüd tuumakütuse ümbertöötlemistehasena.