:format(webp)/nginx/o/2021/03/11/13674377t1hcc6c.jpg)
Teisipäeva varahommikul alustas Tallinnas Kristiines tööteed vanemas eas proua, kel oli tükk tegemist, et libedal tänaval püsti jääda. Õnneks märkas teda lahke naaber, kes proua auto peale võttis ja tööle ära viis. Enese teadmata ei päästnud autojuht ainult prouat kukkumisest, vaid kümnete teiste vaimse tervise.
Proua, kellele teisipäeva hommikul abi pakuti, on staažikas psühhiaater, kes võtab ühe päeva jooksul vastu 10–12 patsienti. Südamlikku lugu jagas Facebookis tema kolleeg, kliiniline psühholoog Piret Annus-Reinberg.
«Tegemist on meie väga kogenud ja hea arstiga vaimse tervise valdkonnas, kes jõudis tööle õigeks ajaks, kukkumata ja tervena. Ta on juba varem kukkunud,» avaldas Annus-Reinberg, kelle sõnul muutunuks kolleegi ravijärjekord kuni poole aasta pikkuseks, kui temaga oleks tee peal midagi juhtunud. «See pingestab kohe teiste kolleegide töögraafikut ja nende ravijärjekordade pikkust,» märkis psühholoog.
Annus-Reinberg tunnistas, et vaimse tervise valdkond on sügisest alates töötanud võimete piiril. «Ravijärjekorrad on enneolematult pikad, kõikide spetsialistide juurde on kuudepikkused ootejärjekorrad, pöördumised järjest tõsisemad ning üha rohkem seisundeid, mis vältimatut abi vajavad.» Seetõttu on iga arst väärtuslikum kui kunagi varem.
Kliiniku registratuur töötab nagu kriisiabi telefon
Kliiniline psühholoog rääkis Elu24-le, et kriis paneb paljude eestlaste stressitaluvuse korralikult proovile. «Inimesed on hakanud ära väsima ja läbi põlema, tõusuteel on nii meeleoluhäirete kui ka erinevate ärevushäirete ilmnemine,» rääkis Annus-Reinberg, kelle sõnul ei puuduta see ainult eesliinitöötajaid, vaid ka kodukontorites olijaid ning teismelisi ja noori.
Annus-Reinbergi sõnul on vaimse tervise spetsialistide, kliiniliste psühholoogide ja psühhiaatrite puudujääki valusalt tunda. «Vaatan, et me kliiniku registratuur töötab ka vahepeal juba nagu kriisiabi telefon, suunab ja rahustab, kuigi see ei ole üldse nende tööülesanne. Kõikide tuttavate eravastuvõttudes töötavate kliiniliste psühholoogide ajad on samuti täiesti täis, sellist perioodi ei ole minu meelest varem olnud.»
Heategijat, kes vanema proua tööle sõidutas, pole siiani õnnestunud tuvastada. Vihjeks on vaid see, et mees sõitis ringi Mozart Cateringi kirjadega väikekaubikuga.
Lahke võõra tegu puudutas aga paljusid: Facebookis on postitust jagatud sadu kordi. «Selline tõeliselt helge seik, millest kolleeg lõunapausil rääkis, liigutas meid väga. Ühe hooliva inimese väike märkamine ja omakasupüüdmatu tegu võib tema enda teadmata mõjutada paljusid teisi, nii et ta ise ei teagi,» sõnas Annus-Reinberg.
KUIDAS SAADA VAIMSE TERVISE ABI?
Kuigi psühhiaatrite ja psühholoogide ootejärjekorrad ulatuvad mitme kuu pikkusteks, kinnitab Annus-Reinberg, et abivõimalused on täiesti olemas – lihtsalt neist ei teata.
«Esmatasandi konsultatsiooni nii nõustamise näol kui ka kirjalikult pakuvad mitmed vaimse tervise portaalid, näiteks Peaasi.ee ja lahendus.net, kuhu väga julgustan pöörduma, seal olevad spetsialistid on väga oskuslikud toetama ja juhendama, kuidas täpsemalt edasi.»
«Lisaks on olemas suuremates linnades kriisiabi ja erakorraline vastuvõtt. Juhul kui inimene märkab olulisi muutusi enesetundes, unerežiimis, meeleolus jms, peaks pöörduma perearstile. Tegelikult perearstid määravad väga hästi vaimse tervise häirete puhul esmase ravi ning annavad esmase hindamise, samuti suunavad vajadusel e-konsultatsiooni kaudu edasi eriarstile (sh psühhiaatrile) ja saab oluliselt kiiremini abi.»
:format(webp)/nginx/o/2020/04/17/13059797t1h1243.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/12/21/13541270t1h7c71.jpg)