Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Eesti Laulu finaalile avalöögi andnud Goresoerdi ninamees: algne erutus asendus kohe luupainajaga

Copy
Goresoerd avas Eesti Laulu finaali oma versiooniga Uku Suviste eelmise aasta võiduloost.
Goresoerd avas Eesti Laulu finaali oma versiooniga Uku Suviste eelmise aasta võiduloost. Foto: Erlend Štaub

Möödunud laupäeval toimunud Eesti Laulu finaali avas kohaliku metal-skeene üks tuntumaid tegijaid – Goresoerd. Bändi eestvedaja ja vokalisti Eero Soomere sõnul oli neil väga hea meel, et bändile selline ettepanek tehti, kuid algne erutus asendus kohe hoopis luupainajaga.

«Ettepanek avada Eesti suurim muusika-show pani alguses natuke kulmu kergitama, aga samas tõi ka teadmise, et meie tegemisi on märgatud. See oli hea võimalus Goresoerd undeground'ist laiema publiku ette tirida,» ütleb Soomere.

«Algne erutus asendus muidugi kohese luupainajaga, sest kui nüüd päris aus olla, siis ülesanne sellest Uku loost mingi söödav metal'i-lugu valmis treida osutus arvatust keerulisemaks. Käiku läks vist alles kolmas või neljas variant,» räägib mees. «Lugu pidi kõlama selliselt, et me ei valmistaks pettumust oma fännidele, aga samas pidi see arusaadav olema ka inimestele, kes metal'it tavapäraselt ei kuula. Me ei tahtnud suurel laval esinemise pärast end muuta. Usun, et see ka õnnestus.»

Muusik tunnistab, et ilma publikuta oli esinemine pisut kuivavõitu. «TTÜ Akadeemiline meeskoor ja meie äge tantsija Camilla Orlova täitsid selle tühimiku suurepäraselt,» sõnab Soomere. 

Kõige meeldejäävamaks peab ta Eesti Laulu laval esinemise juures kogu üritusega seotud meeskonna professionaalsust. «Kindlasti jääb see meile meelde kui Goresoerdi kõige esimene tele-show. Päris korralik algus igal juhul!»

Võimalus Goresoerdi tulevikus Eesti Laulul võistlejate hulgas näha on pea olematu. «Ma väga ei usu, et me kunagi seal võistlejatena üles peaks astuma, ei tundu päris meie koht olevat. Seekordne esinemine oli küll põnev kogemuus ja hea võimalus end suurele rahvusvahelisele publikule näidata, kuid võistlejatena tõesti … Pigem ei.»

Soomere sõnul pole ta tegelikult kunagi Eesti Laulule ülemäära innukalt kaasa elanud. «Tean, millised artistid seal üles astusid, kuid mitte ükski lugu külge küll ei hakanud. Praegu meenub vaid Wiiralti lugu, ülejäänu oli kui ühtne kompott viisijuppidest ja sähvivatest prožektoritest,» arvab ta. «Ma ei ole mitte kunagi sellist muusikat ise kuulanud, aga noh, kui selliseid üritusi peetakse, siis on ju seda kellelegi vaja ja see pole absoluutselt halb!»

Teadagi on koroonapandeemia muusikute esinemiskalendri mõneks ajaks puhtaks pühkinud. Ka Soomere kinnitab, et praegu väljundid põhimõtteliselt puuduvad. «Praegune aeg annab võimaluse nokitseda uue materjali kallal. Meil on õnneks selle võrra lihtsam, et kõigil Goresoerdi liikmetel on päevatöö ja meie sissetulekud ei sõltu esinemistest. Esimest korda on mul hea meel, et ma muusikaga raha ei teeni, sest see, mis praegu paljude artistidega toimub, on ikka päris karm.»

Tagasi üles