Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

ELU25 Askur Alas: Kas sinu telefonitšikk on sinu perearst?

Askur Alas põgeneb bürokraatia eest Foto: Askur Alas
Copy

Ärge peedistage perearsti! On arusaamatu, miks ministrid ja nende juhtbürokraadid meenutavad kriisi lahendamisel soos siplevat ja end sealt juukseidpidi väljatõmbavat parun Münchausenit, selmet nutikalt kaasata erasektor, kirjutab Põhjamaade kultuuri asjatundja ja ajakirjanik Askur Alas.

Juhtide saamatusest ja selle õigustamiset kriisi ohjamisel on näiteid ridamisi, ei teagi, kust pihta alata. 

1.

Miks on vaja teha perearstidest telefonikeskjaamad? Me kõik kuulsime terviseminister Tanel Kiige ohtrasõnalisi õigustusi meedias, kuidas tegelikult olla vaktsiinide jagamisel kõik korras, ainult alguses olla olnud mõned tõrked. Aga faktid räägivad teist keelt: perearstid ei saa vaktsiine siis, kui neile neid lubatakse, ja kui neid tuuakse, siis saavad nad teistsuguse koguse, kui lubatud. Bürokraadid eesotsas valitsuse, kantslerite ja asekantsleritega (vaadaku iga soovija ministeerimide veebist nende nimed järele) lükkasid perearstide kaela vaktsineeritavate läbihelistamise. No kuulge – perearstid peaksid tegelema ravimise ja sh ka vaktsineerimisega, mitte muutma oma ravikabinetid telefonikeskjaamadeks. 

No kuulge – perearstid peaksid tegelema ravimise ja sh ka vaktsineerimisega, mitte muutma oma ravikabinetid telefonikeskjaamadeks. 

2.

Aga selle halva lahenduse suutsid bürokraadid välja mängida kõige halvemal moel, sest vaktsiinide jaotamise logistika oli täiesti läbi mõtlemata. Perearstid ise kirjutasid meedias, et: 

a) kõigepealt öeldi, et pühapäeval tuleb nt 100 vaktsiinidoosi, helistage ja kutsuge 100 inimest 

b) perearst ja tema töötaja(d) helistas(id) 100 inimesele 

c) perearst istus vabast ajast terve pühapäeva oma keskuses, oodates vaktsiini ja läks õhtul koju 

d) hilisõhtul helistati ja sõimati ta läbi, et miks ei olda vaktsiini vastu võtmas

e) perearst kihutas tagasi ja sai kätte... 50 vaktsiini 

f) perearst pidi uuesti helistama 50 inimesele ja ütleme, et ärge ikka tulge

3.

Ja nii käivad asjad meie nn e-riigis, kus – nagu kuulda – peetakse endiselt vaktsiiniga seotud asjade üle arvestust mingis Exceli tabelis, mida tohutu mahu tõttu pole võimalik ühtsustada ja uuendada rohkem kui korra nädalas.

Edukas ettevõtja Indrek Kasela on korduvalt kirjutanud sotsiaalmeedias, et logistilised probleemid, mis on tingitud bürokraatliku süsteemi kilpkonlikust aeglusest, saaks hoobilt lahendutud, kui kaasataks erasektor. Endine minister ja pikemalt kasumlikku PR-bürood juhtinud Janek Mäggi kirjutas mõned päevad tagasi, et meditsiinis on hapnik otsakorral ja kriis on jõudnud nii kaugele, et Eesti vajab üldmobilisatsiooni ja seejuures on kriitiline, et kaasataks erasektor.

Ja paljud ettevõtjad oleksid nõus panustama mingit kasumit lootmata, lihtsalt selleks, et Eestil oleks parem. Aga kus sa sellega! 

Miks liigub paljukiidetud e-Eesti tiiger nagu tigu ja ignoreerib, et ümberringi on tiigrid, kes ei soovi tigu ära süüa, vaid aidata keskkonna päästmisele kaasa (kasvõi sellepärast, et neil tulevikus oleks midagi süüa).

4.

Ettevõtjaid peedistab muidu ettevõtjasõbralikuks peetav Reformierakonna juhitud valitsus lausa mitmel rindel. Neljapäeval algab nn riigi kinnipanek, lockdown, mille käigus pannakse kinni ka restoranid ja baarid. On selge, et need ettevõtjad peavad töötajaid koondama, et oma hoole ja armastusega välja arendatud asutust mitte surma saata. Seega vajavad nad riigi toetust, sest riik on ju nende äritegevuse lihtsalt sulgenud. 

Hästi, aga milline idioot muutis ära toetuste süsteemi? Üks gurmeekõrtsi omanikke – innovatiivne Ülemiste City, koht Tramm nr 4, omanik Enaber Surdna – imestas just jõuetult sotsiaalmeedias: kas keegi saab aru mis loogika alusel uusi töötasu jätkutoetusi jagatakse? 

Hästi, aga milline idioot muutis ära toetuste süsteemi? Kas keegi saab aru mis loogika alusel uusi töötasu jätkutoetusi jagatakse? 

Nimelt alustas tema ettevõte tööd juunis ja avas septembri alguses pubi, olles suutnud siiani koroonakriisis ellu jääda. Praegu on valitsus, rusikad vastu rinda prõmmimas, kõlava häälega välja kuulutanud, et tulevad uued toetused. Aga probleem on selles, et kui tegevust alustades see pubi kvalifitseerus toetuseks, siis nüüd on keegi bürokraat reegleid muutnud ja praegu see ettevõtja toetust ei saa, sest kvalifitseeruvad ainult ettevõtted, kes on alustanud tegevus enne 2020. aasta märtsi. 

Seega: eelmise aasta keskel ei olnud see ettevõte liiga noor, aga nüüd äkki muutus selleks, kuigi sai vanemaks ja on tõestanud oma jätkusuutlikkust. 

5.

Kui ettevõtluskeskkond meenutab valitsuse heitlikkuse ja saamatuse tõttu sood, milles siples parun Münchausen, siis jääb tõesti mulje, et igaühe päästmine on tema enda asi. Teatavasti päästis kirjandusklassikast kuulus parun end sellega, et tõmbas end ise juukseidpidi soost välja. 

Kas tõesti peab igaüks Eestis analoogse muinasjutulise tegevusega tegelema? Või tulevad bürokraadid ja juhtpoliitikud oma kõrge hobuse seljast maha, nagu inglased ütlevad, ja esiteks, korraldavad ettevõtjate toetused normaalselt ümber ja teiseks, võtavad need ettevõtjad meie ees seisvate probleemide lahendamisel appi. 

Aga seda oleks vist palju loota, sest see tähendaks ju oma läbikukkumise tunnistamist – mis erinevalt oma mullis elavatele poliitikutele, on tähelepanelikele „loodusvaatlejatele“ selge.

6.

Aga ärgem lõpetagem ilma lahendustele mõtlemiseta. Kohe tuleks vaktsiinide logistika anda üle erasektorile, eeldusel, et tulevad nutikad lahendused. Jooksu pealt tuleks muuta apsakad, mis on tingitud bürokraatlikust jampsist, muutes näiteks ettevõtjate toetuste jagamise ajalised kriteeriumid tagasi selliseks, nagu nad enne olid. 

Mitte mingil juhul ei tohiks probleeme lükata bürokraatliku süsteemi hammasrataste vahele, õhates, et oh, küll sai nüüd tehtud.

Mitte mingil juhul ei tohiks probleeme lükata bürokraatliku süsteemi hammasrataste vahele, õhates, et oh, küll sai nüüd tehtud. Tegelikult ma imestan, miks samamoodi, nagu meditsiini vallas on koordinaatoriks pandud võimekas Arkadi Popov, pole seda tehtud ka teistes valdkondades, kus maja sõna otseses mõttes põleb.

Tagasi üles