/nginx/o/2021/03/09/13669984t1h8ee7.png)
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks asutaja Varro Vooglaid postitab sotsiaalmeediase koroonaviirusega seoses pidevalt mahukaid arvamusi. Esmaspäeval avaldas mees nördimust selle üle, kas või kui valmis Eesti haiglad koroonapatsientide raviks üldse on. Terviseameti esindaja sõnul ei peegelda Vooglaiu arvamused tegelikkust.
«Jupp aega oleme kuulnud iga päev, et kuivõrd haiglates viibib üle 500 koroonapositiivse, siis on meditsiinisüsteemi võimekus kohe-kohe ületatud ja meditsiinisüsteem kokku kukkumas ning seetõttu tuleb ühiskond kiiresti lukku panna, koos kõigi sellega kaasnevate vägagi reaalsete ja tõsiste kahjudega,» kirjutab Vooglaid.
«Keegi ei vaevu seejuures veenvalt selgitama, miks ei saa Eesti haiglates olemasolevast rohkem kui 6000 voodikohast kohandada ajutiselt suuremat hulka koroonapositiivsete tarvis – isegi, kui see tähendab, et teatud muu mitte-ajakriitilise meditsiiniabi osutamist tuleb ajutiselt koomale tõmmata ehk mõnevõrra edasi lükata,» jätkab ta.
Vooglaid lisas, et ühtäkki teatatakse aga, et tegelikult ikka ei ole meditsiinisüsteemi võimekuse piir käes ja koroonapositiivsetele kohandatud kohtade arvu suurendatakse tuleval nädalal tuhandeni. «Muidugi tekib küsimus, kuidas saab seda kohtade arvu ühtäkki tuhandeni suurendada, kui mitu nädalat seletati avalikkusele, et rohkem kui 500 juures on piir kohe-kohe ületatud ja midagi pole teha? Neid asju kogumis vaadates jääb mulje, et asjaosalised teavad, et teglikult ei ole meditsiinisüsteemi võimekuse piir käes ega ületatud, aga preventatiivselt väidavad vastupidist, kas selleks, et hoiduda reaalselt selle piirini jõudmisest või muul põhjusel. Igal juhul sisendab ka heal eesmärgil valede levitamine või vassimine kõike muud kui usaldust,» arvab mees.
Terviseameti hädaolukorra staabi juht Ragnar Vaiknemets kinnitab, et haiglate võimekuse küsimusega tegeletakse igapäevaselt. «Kui mõni aeg tagasi oli võimekuse piir 500 koroonapatsienti, siis on nüüd seda võimekust tõstetud. Aga kui tõsta valmisolekut covid-patsientide raviks, tähendab see koomaletõmbamist mõne teise tegevuse arvelt,» selgitab Vaiknemets.
Eestil on Vaiknemetsa sõnul piiratud arv meditsiinitöötajaid ning koroonapatsientide raviks ei ole võimalik inimesi kusagilt kõrvalt võtta. «See tähendab, et koroonapatsientide arvu tõusu tõttu häirub või katkeb plaaniline ravi, sest need samad meditsiinitöötajad tegelevad viiruse tõttu haiglasse sattunud patsientidega, mitte oma põhitööga. Praegusel hetkel on tervishoid valmis ja motiveeritud pingutama, et teostada plaanilist ravi nii palju kui võimalik ja samas mehitada ka Covid-19 osakonnad, kuid tuleb realistlikult tõdeda, et mingist hetkest see pole enam võimalik pelgalt ühe ja sama personaliressursi ümber mängimisega,» lisab ta.
«Samuti võib olukord halveneda sedavõrd palju, et abivajajaid tekib väga palju ning kiirabikutsete arv tõuseb hüppeliselt. Sellest tulenevalt võivad kutsetele reageerimised pikeneda ja üheks võimalikuks meetmeks on juba varasemalt ette nähtud, et piiratakse kiirabide kättesaadavust, mis maakeeli tähendab, et madalama prioriteediga kutsetele reageeritakse pikema aja jooksul või suunatakse üldarsti poole,» sõnab Vaiknemets.
Teadusnõukoja juht professor Irja Lutsar kinnitab, et tegemist on ebatavalise olukorraga. «SARS-CoV-2 korral on raskete haigusvormide sagedus suurem võrreldes teiste respiratoorsete nakkustega, mis meid igal talvel kimbitavad - seega on tekkinud ka oluliselt suurem halglaravi vajadus,» ütleb Lutsar. «Minu arusaamist mööda on ennekõike personali puudus. Viimane ka tingitud olukorra erakordsusest.»
/nginx/o/2020/12/08/13518188t1h6d3f.jpg)