Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann selgitas raadio Elmar hommikuprogrammis, miks on mõistlik prügi sorteerida. Tegime juttu, kuidas saame kõik anda oma panuse parema ja puhtama elukeskkonna nimel.
Ole teadlik planeedi eest hoolitseja: miks on jätkuvalt hea mõte prügi just liigiti sorteerida?
10. märts 2021, 09:32
Olmeprügi sorteerimise teema, eelkõige selle otstarbekusele mõeldes, on viimastel nädalatel tugevalt teemakorras olnud. Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann sõnas raadio Elmar hommikuprogrammis, miks on mõistlik jätkuvalt prügi sorteerimisega tegeleda. «Minu sõnum on hoolikatele sorteerijatele endiselt järgmine: ei tasu kahelda! Kõik pakendid, mis on liigiti kogutud ja puhtaks pestud, tuleks kindlasti õigesse konteinerisse viia ja see prügi jõuab jäätmekäitlejateni! Rõhutan veel - liigiti kogumine ning kvaliteetselt tehtud sorteerimine on ääretult olulised. Kui me seda ei teeks, siis päris kindlasti ei jõua see prügi ka ringlusesse hiljem,» sõnas Rüütelmann.
«Kõige olulisem on muidugi üle vaadata oma tarbimisharjumused. Päris ausalt, mõtleme läbi, mida ja kuidas me tarbime. Kui oleme endale tooted juba koju toonud, siis kohe alguses tasub pakendid eraldi panna - juba sealt saate anda korraliku panuse,» sõnas naine.
Rüütelmann lisas, et ka tootjatel on ringlussüsteemis oma oluline roll täita. «Tootjad peavad täna üle vaatama, milliseid materjale nad üldse kasutavad. Nad peavad hoolitsema selle eest, et nende kauba pakendeid oleks tarbijatel lihtne hiljem ringlusesse saata. Oleme korraldanud mitmeid üritusi, mille raames tootjad saavad rääkida oma edulugudest - vaatame üle, milliseid pakendeid nad kasutavad, kas nad on pakendi kogust või materjali vähendanud. Mina panen jätkuvalt tootjatele südamele - kasutage vaid neid materjale, mida saab reaalselt hiljem ka ringlusesse saata, hetkel on kõik sellised materjalid saadaval,» märkis ta.
Oli juttu ka sellest, kui hea ja osav prügi sorteerija on keskmine eestlane. «Neid numbreid on igasuguseid. Meie liidu viimased uuringud näitavad, et viiskümmend protsenti pakenditest lähevad taas ringlusesse. Keskkonnaministeeriumil on veidi paremad andmed, nende numbrid näitavad, et taasringlusesse jõuab kuuskümmend protsenti materjalidest. Kui võtta materjaliliikide põhiselt, siis meil on selliseid materjale, millest lausa kaheksakümmend protsenti läheb taasringlusesse. Ega me nüüd nii halvad ka pole. Need numbrid peaksid olema hetkel väga motivatsiooniks nendele, kes juba väga korralikult koguvad ja sorteerivad. Te teete seda ilmselt suure südamega...tänu sellele, et te seda teete, annate väga ilusa panuse meie jäätmekäitlussüsteemi,» lisas Rüütelmann.
«Kõige paremad tulemused on meil täna pandipakendite valdkonnas! Sinna alla kuuluvad siis näiteks karastusjookide ja lahjade alkoholijookide pudelite kogumised. Need pakendid jõuavad väga kenasti tagasi kogumispunktidesse ja süsteem töötab ladusalt, pean silmas siinkohal just automaate. Kui me aga räägime avalikest konteineritest, siis sinna tuuakse aegajalt ikka igasugust kraami, isegi ehitusjäätmeid....sealt algavad ka jäätmekäitluse probleemid,» sõnas Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht.
Rüütelmann avaldas, et väga head tulemused on ka tavapakendite kohtkogumistel. «Sellistel juhtudel on konteinerid inimestele võimalikult lähedal või on siis tellitud pakendikoti teenus. Ka nendest kohtadest saab käitleja väga ilusat ja puhast materjali. Kui inimene ise vastutab selle eest, mida ta ära annab, siis ta teeb seda üldjuhul ka väga korralikult - see süsteem toimib samuti hästi,» lisas ta.
Rüütelmann täpsustas, et avalike kogumispunktide puhul on süsteemi läbipaistvust keeruline luua, sest neid kasutavad suur hulk inimesi ja kõik ei käitu paraku nii vastutustundlikult kui võiks. «Seevastu aga jällegi pakendikott jõuab kiiresti järelsortimisse ja materjaliringlusesse. Mingit ühtset jälgimise või kontrollimise süsteemi me hetkel ei planeeri. Pigem loodame ikkagi inimeste endi vastutustundele ja loodame, et kõik mõistavad, et meie keskkond peaks olema puhas ning hoitud,» sõnas ta.