Muusik ja saatejuht Mihkel Raud: inimkond jaguneb igas küsimuses teatavasti kaheks, eriti aga naistepäeva küsimuses

Mihkel Raud Foto: Eero Vabamägi

Raadio Elmar saates «Manna ja Lenna» rääkis Mihkel Raud. Mida ta arvab naistepäeva tähistamisest ja miks teda nii harva laulmas võib kuulda? Kuula ja loe lähemalt! 

Muusik ja saatejuht Mihkel Raud rääkis raadio Elmar saate «Manna ja Lenna», kas tal naistepäeva puhul on kodus lilled naisperele juba kingitud. «Paraku mitte. Teate, sellega on natuke naljakas lugu. Inimkond jaguneb igas küsimuses teatavasti kaheks, eriti aga naistepäeva küsimuses! Tänapäeval on vaja täpsustada...ehk siis küsida, kas inimene üldse tahab, et talle soovitakse «Head naistepäeva!» või siiski mitte. Inimesed on aastate jooksul õppinud väga erinevalt suhtuma. Ühelt poolt on nii tore, et meil on üks päev, mil kõik naised ka erilise tähelepanu all. Teisest küljest...ma saan aru ka nendest, et väidavad, et tegemist on šovinistliku pühaga,» mõtiskles ta.

«Kas me tahame siis mõelda justkui nii, et naiste puhul on tegemist üsna «ohustatud liigiga» ja pöörame neile tähelepanu siis vaid kord aastas? Minu hinnangul...naistepäeva soovimine on väga õhukese jää peal käimine. Mõni inimene võib isegi solvuda! Aga jah, üldiselt on kõik hästi. Ilm on ilus ja päike paistab,» sõnas Raud.

Mees täpsustas, et ilma naisteta oleks maailm muidugi kurb ja mitte ainult...ilma naistega ei saaks inimkonda eksisteeridagi! «Kõige hullem ongi ju see, et ilma naisteta ei saaks maailma ollagi! Kes on vähemalt kaks minutit viibinud anatoomia tunnis, saab aru, et inimesed tulevad naiste seest. Kui naisi poleks, ei tuleks ka uusi inimesi. Muidugi teisest vaatenurgast lähenedes...aga võib olla oleks üldsegi toredam, kui inimkonda maamuna peal ei oleks? Loodus säiliks ju palju paremini. Aga jah, see selleks. Tegelikult, ilma naisteta oleks elu ikka väga keeruline ette kujutada,» muigas ta.

Mihkel Raud esines möödunud nädalavahetusel Eesti Laulu finaalüritusel, olles laval kollektiiviga Mr. Lawrence. Muusik avaldas, miks sellist koosseisu nii harva laval võib kohata. «Kuulata võib meid ju kogu aeg! Erinevate voogteenuste kaudu on meie looming kenasti kättesaadav,» lisas ta.

«Põhjus, miks me Mr. Lawrence'iga kontsertõhtuid ei anna, on üsna lihtne. Esiteks, sellised ülesastumised on väga emotsionaalsed. Teiseks, mõte oma lapsepõlvebändi taaskogunemisest on palju ilusam...kui see, kui saad reaalselt bändi muusikat uuesti live's kuulata. Me kõik oleme käinud oma kunagiste iidolite esinemisi vaatamas ja läinud oma noorust taga otsima. Oma kurvastuseks, oleme laval näinud ainult ülekaalulisi ja krimpsus nägudega vanamehi. Õnneks saab laulda ka nii, et ei pea lapsepõlvebändi kokku ajama,» naeris Raud.

«Muusikaga tegelemine on tore asi ja siin on mitmeid asju hetkel töös. Eks me siis vaatame, kuhu nende plaanidega jõuame. Ma ise pean end ikkagi valdavalt muusikuks täna, kuigi pole aktiivselt paarkümmend aastat selle alaga tegelenud,» märkis ta. 

Raud lisas, kas ta oleks valmis osalema näiteks Eesti Laulu konkursil. «See on tore küsimus ja vastus on üllatavalt lihtne. Probleem on selles, et ega ma nii hästi nüüd ikka ka ei laula. Ausalt, olen võimeline ka mustalt laulma....ja ma lihtsalt kardan laulda otse televisioonis. Võin osaleda Eesti Laulul loo autorina või äärmisel juhul taustamuusikuna,» avaldas ta.

«Aga laiemas plaanis, laulda mulle meeldib ja see on äge! Ma ei taha nüüd poosetada või praalida, kuid kui meil aastakümneid tagasi oli Mr. Lawrence'iga plaadi salvestamine, siis ühte laulu võisime linti laulda lausa terve päeva. Nüüd salvestasime vanast loost uusversiooni ja sisse laulmine võttis aega kõigest kakskümmend minutit. See on tegelikult päris hämmastav, et vanadusega võivad mingid asjad lihtsamini minna. Mis seal salata, ajaga tekib muidugi üksjagu enesekriitikat, ka mingil määral kõhklusi,» lisas Mihkel Raud.

Kuula täispikka intervjuud SIIT.