Ajakirjanik Indrek Kuus usub, et naistepäev võiks olla sihuke tore püha kõigile, oled sa konservatiiv või liberaal, mees või naine. Ilusad pühad tuleb tumedatelt jõududelt ära varastada ja neile hele sisu anda!
Naised on enamasti ülevalt kenad olevused, täna ei tahakski meenutada mõnd jubedat olevust ajaloost. Tegelikult pole väga vahet, kas jubedus ja halvad mõtted peituvad mehe või naise peas. Võtame näiteks Kirke sireenid. Ent las jääb, see siin pole ajalootund.
Asjad, millest ei räägita
Eks igalühel on elus kõikse kallimad naised nagu oli ka Odysseusel tema eksirännakutel. Küllap juhtus ka vigaseid pruute nii mõnelegi mehele. Naistepäeval tasub kõiki neid meeles hoida.
Kui ma küsin, et kes on minu elu kõige kallimad naised siis vastus on lihtne: „Ikka mu oma ema ja tütreraas, väike õde samuti. Sõbrannakene, keda igatsen. Veel umbes 100-aastane vanaema, kelle pärast muret tunnen.”
Mul ikka isa ütles, et on asju millest ei räägita. Ma ise pole veel sotti saanud, et mis tuleb enda teada jätta ja mida välja öelda.
Minul pole naistega vedanud. Muideks, mind just sõbranna pinnis vanade pruutide kohta ja ma tundsin end väga ebamugavalt. Mul ikka isa ütles, et on asju millest ei räägita. Ma ise pole veel sotti saanud, et mis tuleb enda teada jätta ja mida välja öelda.
Ma olen paraku üldiselt vilets naistekütt. Paljud suhted nässu läinud. Aga kurvastad veidi ja möllad ja kulged edasi. Ma kadestan omi tuttavaid, kes on pikalt oma naistega koos olnud.