Kui väikeses Aasia riigis Myanmaris toimus riigipööre, jäi uudistest kõrva sõnastus: „riigipea on ühes (kindlas) kohas“. Myanmaris ehk Burmas (ka Birma) õnnestus mul täpselt aasta tagasi vahetult enne lockdowni käia. Kohe selge, et "ühes kohas" viibiv president või riigikantsler (nagu hiljem selgus) ei ole hämar või põiklev kõneviis puhuks, kui keegi ei taha tema asukohta paljastada. See tähendab hoopis, et president on elus ehk ühes tükis. Meile võõrpäraste kommete kohaselt võib presidendi või kuninga pärast kukutamist leida ka mitmest erinevast kohast korraga. Küll aga meeldib meile ise demokraatiat kohale viia – igale poole. See küll alati ei tööta.
Kindralist põllumajandusministrid
Tunduks justkui lihtne stsenaarium: sõjaväeline hunta võttis võimu üle ja nüüd on rahvas tänavail. Riigipea veel Nobeli rahupreemia saanud naine, kes paarkümmend aastat eelmise hunta ajal kodus kinni istus.
Rahvas ongi tänavail. Ainult, et sõjavägi võttis võimu, kuna kahtlustas valimispettust – nende partei sai erinevail andmeil 13 või koguni pelgalt 7 protsenti parlamendi kohtadest. Riigipea erakond 88 prossa.
Armee juhid hoiatasid ette, et võtavad võimu, aga keegi ei teinud valimistulemuste ülevaatamiseks midagi.
Juba see, et võimukaaperdajad viisakalt ette teatavad oma kavatsustest, tundub eriskummaline. Liiati see, et armee läheb tsiviilvõimu valimistele üleüldse oma erakonnaga. Kagu-Aasias pole see aga tavatu. Kui naaberriigis Tais võimul olnud sõjaväelaste klann omal ajal juhtimise taas tsivilistinärudele loovutas, siis lõid nemadki oma partei ja selle tulemusel pole tänapäeval harv juhus, kui valimiste järel on kuningriigi põllumajandusministril kindrali aukraad või teedeministriks kolonel.
Kagu-Aasia monarh astus kommunistlikkusse parteisse, et võimul püsida ja püsiski. Hiljem ei takistanud see edasi isevalitsejana jätkata.
Möödunud sajandi keskpaigas külma sõja ajal juhtus, et mõni Kagu-Aasia monarh astus kommunistlikkusse parteisse, et võimul püsida ja püsiski. Hiljem ei takistanud see edasi isevalitsejana jätkata.
Kentsakas ekspordiartikkel – demokraatia
Pealtnäha looduslapselik arusaam poliitikast ja võimust on samapalju pragmaatiline: oluline on elukorralduse püsivus, mitte nimetus. Seda enam kui punane riigikord on sama autokraatne kui eelmine või järgmine. ÜRO ja peamiselt lääne üldsus mõistis riigipöörde hukka, ent juba siis mainis üks või teine meediakanal, et sama riigikantsler lubas samal sõjaväel samade ohvitseride korraldusel Bengaali lahe ääres asuva etnilise islamivähemuse rohingjade hävitamist tuhandete viisi. Nagu ikka tapmine, põletamine, piin, peks ja vägistamine.
Birma ehk Myanmar on ise budistlik riik. Jällegi paradoks, lääne inimesele muidugi. Stereotüüpselt patsifistlik budist tapab stereotüüpselt agressiivset muslimit. Busistlik Tai kuningriik kuulutab end selle religiooni vahikoeraks, aga see ei takista iga aasta narkodiilereid oksa tõmbamast. Millist põnevat ja teravmeelset mõttekonstruktsiooni selleks vaja läheb, uurige mõne orientalisti käest. Tasub ära.
Diktaator maha ja siis algab kaos. Võimule tuleb kas uus diktaator või korruptiivne diktaator ehk kaks ühes, sest uusi, kõigi võrdseid õigusi austavaid liidreid pole kohalike seast võtta.