INTERVJUU ⟩ Alo rolli naasev Tõnis Niinemets: mulle ei meeldi muretseda, ma ei viitsi sellega tegeleda

Täna õhtul Eesti Laulu õhtujuhina üles astuvat näitlejat ning püstijalakoomikut Tõnis Niinemetsa saab peagi taas näha üles astumas ühes oma suurimas hittrollis, kui publikuni jõuavad «Alo» uue hooaja osad. Sarja teise satsi episoodid jõuavad esmalt ehk juba aprillikuus Elisa Huubi ning õige pea ka Kanal 2 eetrisse, mis sarja Elisaga kahasse toodab.

Sarja peategelase rolli mängiv Tõnis Niinemets räägib intervjuus, kas ja kuidas Alo tegelaskuju tema enda iseloomu ja käitumismustritega samastub, kuidas uue hooaja võtetel vahetevahel «lollitamismootor» käima läheb ning kuidas ta «Eesti Laul 2021» otse-eetrit naudib. Artikli autor: Kadri Mustjõgi

Positiivsusega lämmatav Alo

«Alo» on Eesti esimene mockumentary stiilis huumoriseriaal, mis on vaatajate poolt väga soojalt vastu võetud ning fännid on sarja teist hooaega juba kaua oodanud. Sarjas astuvad  lisaks Tõnis Niinemetsale üles ka Priit ja Märt Pius, Liis Lass, Saara Nüganen, Priit Võigemast jpt. 

Alo, keda mängib Tõnis Niinemets, on heatahtlik tegelane. Ta ei taha kellelegi halba, kuid paratamatult temaga pidevalt juhtub midagi. Tõnis kirjeldab Alot kui tegelast, kes on heatahtlikkuse ja positiivsusega veidi lämmatav, eriti selles osas, mis puudutab suhteid.

«Ta on kindlasti sinisilmne ja usaldab inimesi väga kergekäeliselt, kahjuks selle tõttu kasutatakse teda ka kollektiivi poolt väga palju ära. Muidugi on tema energilisus tähelepanuväärne. Ta jaksab palju ning ta pole isekas, kollektiiv ja pere on tal esmajärjekorras,» kirjeldab Tõnis.

Kui palju on Alos Niinemetsa?

Võrdusmärki enda ja Alo tegelaskuju vahele Tõnis ei pane, aga siiski tunneb näitleja, et osad karakteri iseloomuomadused sarnanevad tema omadega. «Teatav aktiivsus on sarnane ja ilmselt ka heatahtlikkus ja abivalmidus, sest mulle kohutavalt meeldib abiks olla inimestele,» räägib Tõnis. Kohati osutub see Tõnise sõnul tema lähedaste jaoks tüütuks, sest röövib pere arvelt aega ja ka raha.

Üheks sarnasuseks tegelaskujuga peab Tõnis ka mölapidamatust, sest Alo tegelaskuju on väga väljapoole elav. Erinevuseks Aloga toob Tõnis välja selle, et Alo on liialt muretsev. «Alo kindlasti muretseb mingite asjade pärast ja tema mure on teistele nähtav. Mina olen aga jällegi selline inimene, et peaksin tõenäoliselt rohkem muretsema – üleüldse elus. Mulle ei meeldi muretseda, ma ei viitsi sellega tegeleda,» kommenteerib Tõnis.

Stsenaarium sünnib kõikide asjaosaliste sulest

Sarja stsenaariumi kirjutamisel saavad näitlejad palju kaasa rääkida, kuna nad tunnevad väga hästi enda mängitavat karakterit ning tema olemust. Iga näitleja on oma tegelase puhul autor või looja. Samuti on improvisatsiooni näitlejate tekstides üpris palju, sest igaüks oskab lisada õigeid lauseid või miimikat, mis on sellele tegelaskujule juba omaseks saanud. «Oleme väga palju tagasisidet saanud, et inimesed teavad sellist inimest nagu Viljo, Alo või Guido. Nad on mingisugused kindlad võimendatud inimtüübid, keda tuntakse ära,» räägib Tõnis.

Sarja sisu on loodud mitme inimese koostöös. Tänu kogu protsessis sees olemisele kinnistub näitlejatele oma osa ja tekst väga hästi ning see hõlbustab ka hiljem kaamerate ees näitlemist. «Me teeme täpselt sellist sarja nagu me ise tahame teha ning mida tahaksime vaadata. See pole kirjutatud ühe inimese poolt, seal on ikkagi mitme inimese ideed, mis omavahel kokku sobitame. Meil käib töö nii, et saame tuumikgrupiga kokku, arutame, mis võiks olla järgnevate episoodide sisu, mis võiks juhtuda, mis on episoodi pealkiri ja mis liinid kuhu arenevad. Seejärel saab stsenarist kogu info dialoogina vormistada, siis me veel parandame, kuni lõpuks oleme tulemusega rahul,» kirjeldab Tõnis sarja stsenaariumi loomist.

Uus hooaeg ja koroona

Väga palju ei ole võimalik sarjast ette rääkida, kuid Tõnis annab siiski «Alo» fännidele mõned vihjed, et suurt uudishimu rahuldada. «Kui esimeses hooajas oli Alo armastuse otsinguil ja hooaeg lõppes sellega, et Kerdu (Linda Kolde) ja Alo justkui leidsid teineteist, siis see liin saab jätku, mis läheb edasi mõõnade ja tõusudega. Meil on seal ka uusi tegelasi ning ette tuleb igasuguseid olukordi, mida Alo peab lahendama. Muideks, me pole teadlikult pookinud sisse koroona teemat,» räägib Tõnis. Samuti on üheks suureks sarja läbivaks osaks see, et ettevõte, kus Alo töötab, on vahepeal suures kriisis.

Hoolimata üha enam tuure koguvast pandeemiast kulgesid «Alo» teise hooaja võtted rahulikult ning meeskonnal koroonaga ei tulnud silmitsi seista. «Filmisime seda lahti olevas esinduses teatud päevad ning võttemeeskond pidi paratamatult olema maskiga. Riskide vältimiseks püüdsime teadlikult kõiki ebavajalikke kontakte võtteperioodi ajal vältida, et peaks võtted pooleli jätma või selle tõttu kuidagi stsenaariumit muutma,» selgitab Tõnis.

Lollitamismootor sai korralikult tööd

Komöödiasarja võtetel sai loomulikult ka näitlejatel endal korralikult nalja ning tihti ei suudetud naeru pidama saada. Tõsiseks jäämine võis küll raskeks osutuda, aga päeva lõpus said stseenid ikkagi kenasti filmitud. «Kõik stseenid, mis mul on Priit Võigemastiga koos, on mulle alati kõige lõbusamad ja neid ootan väga. Pean aga tõdema, et need on ka kõige raskemad, sest meie lollitamismootor läheb alati tööle ja me ei saa pidama,» muheleb Tõnis. Samuti tunnistab näitleja, et ta on alati esimene, kes naljakate kohtade pärast naerma puhkeb. «Tõesti, Priiduga on meil ikkagi väga palju läinud «lappama» neid stseene, sest pole võimalik edasi teha, nii naljakas hakkab. Natuke olen saanud naermist varjata nii, et pööran pea kaamera eest ära,» muigab Tõnis.

Näitlejal on ka meeles üks rüselemise stseen Priiduga, kus rüselemise käigus tuli õigel hetkel kardin akna eest ära tõmmata. See on näitlejatele paras väljakutse, kui samal ajal mõlgub peas mitmeid mõtteid, mis tõsiselt naerma ajavad. «Stseeni ajal mõtled selle rüselemise peale, samal ajal itsitad ja siis korra hakkab kuskil kuklas helisema mõte, et sa ju ütlesid perele, et lähed tööle, aga et mis töö see siis lõppkokkuvõttes selline on. Hiljem on juba naljakas ka see, et me ise naerame ja mõtleme, et miks inimesed peaksid vaatama seda. Kuid tegelikult tuleb jääda professionaalseks, sest tegelane ju ainult ei itsita. Muidugi võtte käigus sa saavutad selle, et teed asja tõsiseltvõetavalt ära, aga on ka palju duubleid, mis on läinud aia taha,» kirjeldab Tõnis sarja võttepäevi.

«Eesti Laul» ja saatejuhitöö

Nüüdseks on «Eesti Laulu» poolfinaalid läbi ning laupäeval on ees ootamas finaalsaade. «Otse-eeter on ääretult lahe asi, mulle meeldib see palju rohkem kui igasugune salvestatud saade. Naudin seda väga, ma ei tunne, et ma tulen ära sealt ja olen väsinum kui enne. Pigem ma tulen ära suurema energiaga, kui ma sinna läksin,» kirjeldab Tõnis. See aasta on Tõnise kaassaatejuhiks Grete Kuld, kellele on nii suure publiku ees otse eetris saate juhtimine esmane kogemus.

«Nii Grete kui ka mu eelmise paarilise Karl-Eriku puhul on tegemist tõeliste talentidega, kes mind hämmastasid ja positiivselt üllatasid. Kummagi puhul pole ju tegu õppinud ja aastaid ennast koolitanud teletöötajaga. Nende rahulikkus ja enesekindlus, millega nad suudavad otse eetris rääkida, on lihtsalt hämmastav. Meil on Gretega väga lõbus olnud, sest meil on sarnane huumorimeel. Ma olen väga tänulik mõlema aasta eest, mis ma olen saanud nende inimeste kõrval saadet teha,» räägib Tõnis.